Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Koostöö väest

17.06.2015 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Paari nädala eest äratas internetis mu tähelepanu Pöide Maarja Kiriku Sihtasutuse algatus. Nimelt olid kohalikud hädas sellega, et kiriku ümber kasvava rohu niitmine võttis palju aega. Tuli mõte tuua sinna rohtu sööma lambad, kuid karjatamiseks vajalikku varustust polnud. Nii avaldatigi Facebookis üleskutse: «Palun vaadake kodus ringi. Ehk lebavad teil kusagil aida nurgas aiapostid, traadirull või elektrikarjuse generaator, mida teil enam vaja pole.» Üleskutse postitaja tunnistas tagantjärele, et oli tagasiside osas skeptiline. Ometi saadi kõik vajaminev üsna pea ning ilmselt juba lähiajal asuvad lambad Pöide kiriku ümbruses oma tähtsat tööd tegema.
Pöide kogudusel oli mullu ainult 36 annetajaliiget, kuid sihtasutuse Facebooki leht on kogunud 166 meeldimist. Ent see juhtum pole õpetlik ainult kaasaegsete infotehnoloogiliste võimaluste kasutamise mõttes, vaid kui hõlpsalt ja tõhusalt võib väike kogukond probleeme lahendada, kui ta on koostööaldis.
Mitte igal pool pole nii abivalmis inimesi ja head klappi kohalike vahel. Siis ei jää muud kui loota projektirahale või riigi toele ning mõnigi kord jäävad väärt algatused ellu viimata. Miks see nii on? Võib-olla on õigus neil, kes kurdavad meie ühisidentiteedi nõrkuse üle, millega võib seletada ka solidaarsustunde puudujääke, vähest usaldust inimeste vahel ja kodanikuühiskonna passiivsust. Võib seega arvata, et väikestes argielu asjades koostöövaimu üles näidates saaksime ehk rohkemgi Eesti elu edenemisele kaasa aidata kui aktiivselt poliitikas osaledes.
Nii on ka kirikuelus. Kui kogudus on elav ja ühtehoidev, suudab ta tõenäoliselt ka argielu muredega edukamalt rinda pista. Küllap on Eestimaalt selle kohta teisigi näiteid, mis esile tõstmist vääriksid.
Rain Soosaar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)