Koostöö turvalisuse tagamiseks

Kogudused, kes soovivad anda oma panuse kogukonna ja ühiskonna hüvanguks, saavad seda nüüd teha oma esindajate kaudu maakondlikes turvalisuse nõukogudes.

Teatavasti on maavalitsused selle aasta algusest likvideeritud ning nende ülesanded üle antud omavalitsusliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Et neil oleks hõlpsam sisejulgeoleku küsimustega tegelda, ongi siseministeeriumi toel maakondlikud turvalisuse nõukogud ellu kutsutud.
Siseministeeriumi poolt juunis 2017 väljastatud pressiteates rõhutatakse, et sel viisil saavad kohalikud inimesed ise tõhusalt oma turvalisuse tagamisse panustada. „Mida paremini kogukonnas oma turvalisuse eest ühiselt hoolt kanname, seda turvalisem Eesti on. Mina olen oma naabri esimene aitaja ja nii ka tema mulle,“ selgitas siseminister Andres Anvelt tollal.

Kogudustest on abi
Lisaks turvalisuse tagamisega tegelevatele riigiasutustele kaasatakse nõukogude töösse mittetulundusühenduste, sealhulgas ka usuühingute esindajad. Sel aastal korraldab siseministeerium igas maakonnas ka ühe koosoleku, kus arutatakse koostöövõimalusi seal tegutsevate kogudustega ja valitakse nende esindajad turvalisusnõukogudesse.
Neil kohtumistel siseministeeriumi esindav kirikuloolane Priit Rohtmets kinnitab, et kogudused võivad mitmel moel oma kodukoha heaolu, turvalisuse ja rahvatervise edendamisele kaasa aidata: „Usuelu ei piirdu jumalateenistustega, vaid läbi sajandite on kirikud ja kogudused tegelnud näiteks sotsiaaltöö ja noortetööga.“
Sama meelt on ka EELK Palamuse koguduse juhataja esimees Arne Tegelmann, kes valiti usuühenduste esindajana Jõgeva maakonna turvalisuse nõukogusse. „Pole ju kodaniku jaoks turvalisus seotud ainult politsei, päästeameti ja teiste niinimetatud jõustruktuuride poolt pakutavaga,“ leiab ta. „Oluline on ka see, et inimene hingelistele probleemidele tuge saaks ja seda kogudused saavad pakkuda.“

Positiivne tagasiside
Praeguseks on kohtumised toimunud Jõgeva, Põlva, Pärnu, Tartu, Valga ja Võru maakonnas. Senise põhjal kinnitab Priit Rohtmets, et tagasiside on olnud positiivne ja arutelud konstruktiivsed.
„On olnud neid, kes on kõnelnud sellest, mida kogukonnas tehakse, alustades tööst vanuritega ja probleemsete perekondadega, lõpetades supiköökidega ja lastekodude ning hooldekodude külastamisega,“ selgitab Rohtmets. „Teisalt on olnud sõnavõtte, et usuühenduste ülesandeks on Jumala sõna kuulutamine ning sellistena ollakse paratamatult kogukonnale avatud.“
Rohtmets rõhutab omalt poolt, et keegi ei püüa usuühenduste keset nihutada, et teha nendest sotsiaalhoolekandeorganisatsioone. Ent kogukondlikult aktiivsed kogudused suudavad tema hinnangul paremini ka Jumala sõna rahvani viia. Siseministeerium ei saa Rohtmetsa sõnul küll tagada, et kohaliku kogukonna koostöö toimima hakkab, ent on turvalisuse nõukogude ellukutsumise näol loonud selleks vajalikud tingimused.
Rain Soosaar