Esileht » Uudis » Uudised »

Koostöö on tõhus

03.03.2021 | | Rubriik: Uudised
Ilmo Au on siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja.Arhiiv.

Usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au selgitab Eesti Kirikule, et valitsuse vahetumisega läksid usuasjad tagasi siseministri valitsemise alasse.

Riigi soov teha kirikutega koostööd leidis kinnitust 22. veebruaril, mil siseminister Kristian Jaani kohtus Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajatega.

Kuna uuest valitsuskoosseisust kadus ära rahvastikuministri ametikoht, kelle kureerida eelmises valitsuses religiooniteema oli, liikusid usuasjad siseministri alla. „See seis ei ole aga midagi uut, sest just siseministri valitsemisalas on usuasjad olnud alates 1993. aastast, mil meid kultuuriministeeriumist siseministeeriumisse toodi,“ räägib Au, lisades, et kui vahepeal oli siseministeeriumi koosseisus regionaalminister, olid usuteemad tema juhtida. 

Töö jätkub endiselt

Kui piltlikult võibki olukorra kirjeldus sarnaneda pallimänguga, kus usuasju ühelt mängijalt teisele hüpitatakse, siis Au sõnul on see pelgalt formaalsus, sest „meie töö sellest ei muutu, vaid kõik jätkub ilma igasuguse sisulise katkestuseta“. 

Selle väite heaks tõestuseks peab ta eelmisel nädalal 22. veebruaril toimunud siseministri kohtumist EKNi juhatusega, mis oli korraline, iga aasta alguses toimuv kokkusaamine, kus käsitletakse riigi ja kirikute ühisalasse jäävaid teemasid. 

„Varasemalt on need kohtumised toimunud regionaalministri ja rahvastikuministriga, nüüd taas siseministriga,“ nimetab Au, lisades, et toimunud kohtumisel arutati nii päevakajalisi kui pikemas perspektiivis olevaid teemasid.

EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder andis ülevaate kirikute nõukogu möödunud aasta tegevusest.

Eraldi võeti fookusesse möödunud aasta 16. detsembril riigi ja EKNi poolt viieks aastaks allakirjutatud koostöölepe. Leppes kinnitatakse, et EKNi esindajad kaasatakse selliste õigusaktide ja riiklike strateegiate menetlemisse, mis puudutavad usuvabadust ja usuliste ühenduste tegevust. 

Kolm valdkonda

„Tegemist oli viis aastat tagasi sõlmitud leppe pikendamisega. Uudse aspektina on aga leppe eesmärgid seotud kolme suure valdkonnaga, mis kajastuvad mõlema lepingupoole koostöös,“ räägib Ilmo Au, nimetades valdkonnad, mille alusel riik toetab siseministeeriumi kaudu EKNi ja tema liikmeskirikute tegevust: „Esiteks on eesmärk tõsta ühiskonnas religioonialast teadlikkust. Teiseks tugevdada ühiskondlikku sidusust, mis tähendab koguduse ja kogukonna vahelist koostööd. Kolmandaks valdkonnaks on kogukondade, perekondade ja laste sotsiaalse turvalisuse tugevdamine.“ 

Ilmo Au sõnul arutati kohtumisel ka pühakodade programmi taastamise võimalust, mille aluseks on kultuuriministeeriumi koostatav analüüs, kaasa saavad rääkida ka siseministeerium ja EKN. 

Nimetati vajadust hõlbustada vaimulike, munkade ja nunnade Eestisse saabumisel nende elamisloa vormistamist.

Räägiti rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast, mida kultuuriministeerium koosöös siseministeeriumiga ette valmistab.

Uus piiblitõlge 

Eraldi päevakorrapunkti all käsitleti planeeritava uue piiblitõlke teemat. „Eelmisel aastal moodustati koostöökogu, kes hakkab sellega tegelema. EKNi kaudu on läinud sihtotstarbeline rahaline toetus Eesti Piibliseltsile, et see hakkaks tööd korraldama. Tuleb tööle võtta teema koordinaator. Et koostöökogu moodustamise juures olid erinevate ministeeriumide ja asutuste esindajad, siis püüame siin ka erinevate osapooltega neid toetussummasid töö käivitamiseks leida. Ikka selleks, et tõlkimine võiks jõudsalt alata ning saaks eestikeelse Piibli 300 aasta juubelit väärikalt uue piiblitõlkega tähistada,“ nimetab Au. 

„Põgusalt oli juttu ka käesoleval aastal toimuvast rahva ja eluruumide loendusest. Paraku on sel teemal endiselt otsad lahtised. Kui eelmises valitsuses oli arusaam, et tuleb kombineeritud loendus, mis viiakse läbi rahvastikuregistri alusel, sealjuures osaliselt ka ukselt uksele käimisega, siis tänase seisuga on statistikaamet lubanud veel täpsustada, millises vormis rahvaloendus tuleb,“ räägib Ilmo Au, lisades, et 100% veebipõhine oleks mõistagi kõige odavam ja lihtsam ning vastaks ka kõigile kehtestatud standarditele, ent ei pruugiks rahuldada nende huvisid, kes sooviksid muu teabe kõrval saada teada ka meie elanikkonna usulistest eelistustest. 

„Meiega on koos ka keeleinimesed, kes sarnaselt meiega sooviksid saada oma valdkonna põhist lisainfot,“ räägib Au. Tema sõnul on planeeritavad usualased küsimused sarnased eelmistes rahvaloendustes esitatutega, mis ongi taotluslik, sest see võimaldab võrrelda erinevate loenduste tulemust. Uuritakse, milline on inimese usuline eelistus ning pakutakse sellele vastamiseks valikvastuseid. 

COVID-19 seab piirid

Ehkki siseministri kohtumisel EKNiga ei olnud veel vabariigi valitsus sätestanud viimaseid, täna kehtivaid täiendavaid piiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ühiskonnas, oli Ilmo Au sõnul numbritele otsa vaadates juba selge, et karmimad reeglid tulevad: „Ministeeriumi sõnum kirikute esindajatele oli väga selge – olge valmis teenistustega veebi kolima. Ei maksa pahandada, et valitsus võtab vastu selliseid otsuseid, see on meie kõikide huvides. Kui eelmisel aastal valitsus toetas usulisi ühendusi kahe miljoniga, siis valdav osa läks sellest just koguduste tehnilise võimekuse tõhustamiseks. Et vajadusel asendada kontaktkohtumised üle veebi toimuvatega. Nüüd on vajadus selleks olemas.“

Liina Raudvassar

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)