Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koostöö ja konfrontatsioon Põhja-Elbe moodi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Päeval enne paastuaja algust kohtusid Preetzi pastoraalseminari majas Põhja-Elbe kiriku tulevased pastorid ja kirikumuusikud. Lisaks vikaaridele ja tudengitele võttis õppepäevast osa ka mõne piirkonna kirikumuusika juht.

«Kohtumine, mida on juba ammu igatsetud ja ette valmistatud, sai lõpuks ka teoks,» väljendas Põhja-Elbe kirikumuusikadirektor  Dieter Frahm oma heameelt. Osavõtjate sõnul ei teadnud nad kohtumisele minnes, mida oodata, samas olid kõik pärast õppepäeva meeldivalt üllatunud.
Kui Eestis on kontaktid õpetajaameti kandidaatide ja muusikute vahel tihedamad, sest luteri kiriku töötegijate ring ei ole just väga lai, siis Saksamaal möödub nende erialade esindajate õppetöö teineteisest üpris kaugelt ning vaid vähestes piiskopkondades on noorte teoloogide ühistöö noorte muusikutega õppekavasse planeeritud. Üldjuhul kohtuvad kirikumuusikud pastoritega alles  esimest ühist jumalateenistust planeerides.
Ettevalmistus üllatas
Oli teolooge, kes ei teadnud  midagi täiskohaga kirikumuusikutest – oma praktikas puutuvad ka paljud saksa pastorid kokku vaid osalise tööajaga muusikutega, kelle haridus võib olla keskmise tasemega. Suuremates keskustes töötab  täiskohaga vähemalt üks B- või A-kategooria kantor.
Samas ei tea paljud (õppivad) kirikumuusikud, millised võimalused on neil edaspidi jumalateenistuste ettevalmistamisel – eelarvamused ja ebateadlikkus võivad saada hilisemas praktikas segavateks asjaoludeks. «Me ei ole tihti kursis tingimustega, mis saavad määravateks näiteks ametitalituste läbiviimisel,» kirjeldas Lübecki Muusikakõrgkooli tudeng Philip Möller oma kogemust. Et õppepäeval oli ühistöö aluseks just ametitalitus – väljamõeldud tegelastega laulatustseremoonia,  said nii teoloogid kui muusikud aimu teineteise lähtepunktidest konkreetses situatsioonis.
Probleem nii siin kui seal
Viimases kirikumuusikute ajakirjas Forum Kirchenmusik (1/2006) ilmus haiglapastor Ursula Josuttise samateemaline artikkel, kus lahatakse nn turbulentsi oreli ja kantsli vahel.
Ta toob välja viis põhjust, miks koostöö organisti ja kirikuõpetaja vahel alati ei laabu. Esimesteks lahkhelide allikaks on majanduslikud ja õiguslikud tingimused: kuigi kirikumuusik võib olla kõrgelt haritud ja tasemel, jääb tema palk tihti õpetaja omale alla ning lisaks ei näe kogudus organisti just palju – viimane on kas rõdul või seljaga koguduse poole.
Paljud probleemid tulenevad aga hoopis väljendamata jäänud arvamustest üksteise kohta: ka kriitikat tuleb osata teha ning sellega elada. Vastasel juhul on tulemuseks vähenenud respekt, mida saab Josuttise sõnul ületada, püüdes leida teed üksteise maailma. «Näiteid õnnestunud koostööst on aga tänu Jumalale rohkesti,» lõpetab Josuttis oma artikli siiski positiivselt.
Uued ajad
Põhja-Elbe kirikus püütakse probleeme ennetada: vaimulike ja kirikumuusikute õppepäevad toimuvad regulaarselt ning tulevased kolleegid saavad üksteist tundma õpingustaadiumis – just õigel ajal.
Möödunud õppepäev oli heaks näiteks uuest kogemusest, mis heal juhul ka traditsiooniks saab. Üldiselt on aga praegu Saksamaal kuulda vaid muret kiriku tuleviku pärast: rahalistel kaalutlustel tõmmatakse eelarveid kokku igal pool. Seega puudutab see küsimus nii pastorite kui kantorite ettevalmistust.
Preetzis lõpetakse järgmisel aastal kirikutöö ning majast, kus on kirikuõpetajaid koolitatud juba 110 aastat, viiakse tegevus üle Ratzeburgi. Seal teeb vaimulike koolitusele ruumi täienduskoolitusega tegelenud ühendus Pastoralkolleg, mis on tuntud nii mõnelegi Eesti kirikuõpetajale. Preetzi pastoraalseminari maja, mis osteti muuseas 1896. aastal just vaimulike koolituseks, müüakse maha. Sama saatus ootab veel mitut Põhja-Elbe kiriku koolitus- ja puhkekeskust.
Sellel kevadel lõpetab vikaarikursuse 17 noort, kellest vaid kuus leiavad koha koguduseõpetajatena. Ülejäänud peavad oma pikka ja kirikule omajagu maksma läinud haridust hakkama mujal rakendama. Ilmselt saavad sellest aastakäigust täiendust sotsiaal-, hingehoiu- ja diakooniakeskused või leiavad lõpetajad hoopis muu tegevuse. Praegustest kolleegidest ja sõpradest saavad mõne kuu pärast konkurendid.
Kristel Neitsov