Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Koorem on väheste kanda

30.01.2002 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Täna, kui te Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks.
Hb 3:15
Araabia Lawrenciks kutsutu kirjutab, et üks enesest lugupidav araabia suguharupealik ei ratsuta kunagi isakaameliga, sest isasloom muutub rasketes oludes nii tõrksaks, et keeldub edasi liikumast ja sureb liikumatuna oma kangekaelsusesse. Sellisele tõrksusele viitab ka Heebrea kirja autor, heites pilgu tagasi Iisraeli kõrberännakule ja raskustele, mil rahvas hakkas riidlema ja kiusama Moosest ja Jumalat, et neid on kistud eemale Egiptuse lihapottidest ning tõugatud janusse surema. «Ons Jumal meie keskel või ei ole?» küsivad nad. Kas saab süüa ja juua ja tantsu lüüa või mitte?
Piibel tunneb inimese hinge hästi: «paadutas südant», «tegi südame kõvaks» väljendused ei viita inimese anatoomiale, vaid inimese terviklikule hoiakule, mitte üksnes seespidisele, vaid mõju ta ümbrusele ja vaata et kogu universumile. Jumala sõna on südamele niisama vajalik kui vihm põuasele maale. Aga kui maa ei võta vihma vastu – võimatu ütlete, kuid rahvas ei võtnud Jumala sõna vastu.
Jr 7:25j: «Alates sellest päevast, mil te vanemad väljusid Egiptusemaalt kuni tänapäevani, olen ma läkitanud teie juurde oma sulased prohvetid – läkitanud päevast päeva – aga nad ei kuulanud mind ega pööranud oma kõrva, vaid jäid kangekaelseiks, nad tegid rohkem paha kui nende vanemad.» Ja nõnda kui maa, mis on kastetud, lööb haljendama, nõnda peaks ka inimene hakkama vilja kandma, kui Jumala sõna on temas idanenud.
Aga Jeesus ütleb tänases mõistujutus, et koorem jääb väheste kanda. Kui kangekaelsed ja «kurdid» jäävad trotslikult seisma, siis kannavad koormat vähesed edasiminejad, kuid tulemus on sajakordne. Niisiis ei ole arvud esmatähtsad, vaid südame hoiak. Ja ilmselt mõtles Jeesus mõistujutu viimase neljandiku all kristlasi.
Tauno Kibur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)