Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koolitulistamine, ka Eestis

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Uue veerandi esimene koolipäev ei jää meelde üksnes Viljandi Paalalinna gümnaasiumiperele, üks õõvastav hetk söövitas selle mällu tervele Eesti ühiskonnale. Kui siiani saime koolitulistamisest rääkida kauge Ameerika ning naabermaa Soome näitel, siis esmaspäeval Viljandis toimunu tegi nähtusest ühtäkki «meie teema».
Neljalapselisest perest pärit 15aastane noormees tulistas koolitunnis surnuks 56aastase saksa keele õpetaja. Tapariistana oma isa kerget käsitulirelva kasutades. Keskmisest üle õpitulemustega koolipoissi iseloomustatakse kui endassetõmbunut, kes postitas sotsiaalmeediasse kahtlase sisuga sõnumeid. 2007. aastal Viljandimaa aasta õpetajaks valitud Ene Sarapit meenutatakse rõõmsameelse ja heatahtliku pedagoogina. Teadaolevalt ei olnud õpetajal teda tulistanud koolipoisiga konflikti. Juhtunut uurib politsei. Paalalinna gümnaasiumis jätkub õppetöö. 17 000 elanikuga Viljandi linn on šokis ja leinas.
Millise signaali võiksime vastu võtta toimunust? Seda uurin õpetaja Hedi Vilumaalt kui emalt ja vaimulikult. «Olen häiritud, murelik ja nõutu,» ei varja õpetaja Vilumaa hetkeemotsioone. Küsimusi on meelel rohkem kui neile vastuseid. Ta räägib, et on vastu võtnud lugematul arvul telefonikõnesid. Kõik on šokis, nendib vaimulik, lisades, et inimesed tahavad sellistel puhkudel rääkida. Oma mõtetest ja tunnetest. Kogetakse ka viha ja raevu. Samuti on üldinimlik inimeste soov selgitada välja põhjus, miks nii ikkagi juhtus. On õige, et praegu peaks hoiduma igasuguste ennatlike järelduste tegemisest. Küll aga on oluline tegelda tekkinud kurbusega, inimestega, kes on mures ja ahastuses.
Praost Marko Tiitus kinnitab, et Viljandi vaimulikud on mõelnud oma panusele, ehkki kirikul konkreetset kriisiplaani pole. Palve, jumalasõna ja ligimesetugi – seda saab, võib ja peab kirik sellisel puhul pakkuma. Viljandi kirikud hoiavad alates kurvast juhtumist kuni pühapäevani oma ukse erakorralistel kellaaegadel avatud: Jaani kirik kl 12–20 ja Pauluse kl 10–15. Kõik, kel mure hingel ja meel raske, on teretulnud sakraalhoone rahusse. Et süüdata mälestusküünal, vaikses palves või hingehoidlikus vestluses ennast koguda. Kogudused on pakkunud ka Viljandi koolidele võimalust korraldada mälestuspalvus, samuti on vaimulikud valmis hingehoidlikeks vestlusteks.
Liina Raudvassar