Koolid, kus väärtustatakse kasvatust kristlikus vaimus

Eesti Kristlik Erakoolide Liit ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldasid 27. märtsil konverentsi «Laps ja tema kolm k-d: kodu, kool ja kirik», kus peateemaks oli kodu, kooli ja kiriku koostöö lapse kasvamisel.

Konverentsil räägiti hingest, vaimust ja ihust (piiskop Philippe Jourdain), sellest, kas kooli ongi vaja (Tartu luterliku Peetri kooli kaplan vaimulik Triin Käpp ning Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Urva), lapse arengut toetavatest seadustest (õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru). Kooli, kodu ja kiriku koostööst lapse kui tervikliku isiku kasvatamisel kõneles vaimulik Annika Laats.

Vabakondlikud koolid
Tartu luterliku Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg pühendas oma ettekande vabakonnale kuuluvatele koolidele, mis on erakoolid. Neis on lastevanemate, juhtkonna ja õpetajate vastutus mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne.
Erakoole on Eestis 47, neist üheksa on kristlikud koolid. Koolides õpib 7000 last, neist 1200 kristlikes koolides. Erakoolide puhul on enamasti tegu mittetulundusühingute ja sihtasutustega, kuid on ka äriühinguid.
Vabakondlike koolide hulka kuuluvad näiteks ka mitmed maakoolid, mille pidamise on kohalik kogukond olnud sunnitud omavalitsuselt üle võtma. Erakoolide kasv jätkub, kuni hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Vabakondlikud koolid on kodanikualgatuslikud ja kogukonna- ning maailmavaatelised, nad on juhitud nii lastevanemate kui õpetajate osalusel. Hollandis on tervelt 2/3 üldhariduskoolidest autonoomselt tegutsevad vabakondlikud koolid, kusjuures valdavalt on need kristlikud koolid.
2012. aasta PISA kooliuuringu tulemuste põhjal on Holland vahetult Eesti ees 10. kohal. Siilaberg lisas huvitava fakti, et Hollandis panevad ka paljud muslimid oma lapsed kristlikku kooli, sest seda kooli saab usaldada.

Väärtuskasvatus kooli ja kodu koostöös
Kaarli kooli direktor Signe Aus ütles Eesti Kirikule, et koolid peavad andma kõigile lastele ühesuguse hariduse, selle poolest ei saa koole eristada.
«Küll võiksid ja peaksid koolid erinema oma väärtussüsteemi poolest, sest tegelikult tahan mina lapsevanemana ju teada, missugune on selle kooli väärtussüsteem, kuhu ma oma lapse õppima panen.
Praegune olukord on selline, et kõikides koolides käivadki väga erinevad lapsed. Kristlikes koolides õpivad eri konfessioonidest ja ka mittekristlikest peredest lapsed, samas käib munitsipaalkoolideski kristlikke lapsi.
Küsimus on pigem selles, et kodu ja kool võiksid teha väärtuskasvatuses koostööd. Et see, mida ma lapsevanemana oma lapsele räägin, leiaks toetust ka kooli poolt.
Eriti just varajases eas ei taju laps vasturääkivusi väärtuste küsimuses. Kui räägime, et tavakoolis peaks hakkama rohkem väärtusi rakendama, tekib küsimus, et milliseid siis.
Tegelikult on meie tänapäeva ühiskonnas hinnatud ikkagi väga erinevad väärtused. Kaarli koolil on selgelt välja toodud, millistest väärtustest meie lähtume ja kuidas me seda teeme.
Me vestleme alati kõigiga eelnevalt ja selgitame, mis meie koolis toimub. Kui see perele sobib, siis on kõik teretulnud. Nii ei saa ka hiljem tekkida eriarvamusi.»
Tiiu Pikkur