Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kooliaasta algab taas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Tartu Luterliku Peetri Kooli õpetaja Ave Gill teab, et läbi muusika jõuab sõnum hästi pärale, seepärast võtab ta aega koos lastega ühises osadusringis laulmiseks.
Liina Raudvassar

1. septembril algav uus kooliaasta lõpetab kosutava suvepuhkuse ja Eesti koolides alustab või jätkab kokku enam kui sada tuhat õpilast oma haridusteed.

Eesti kristlike koolide ja lasteaedade õpetajad kogunesid uue kooliaasta eel õppepäevale Tallinna metodisti kirikusse, kus kuulati ettekandeid ja osaleti rühmatöös ning tunti toetavat küünarnukitunnet teadmisest, et ollakse tegevad sama eesmärgi nimel.
Eripedagoog ja perenõustaja Lii Lilleoja keskendus küsimusele, kuidas ja mille alusel võiks õpetaja eesmärgistada oma tunnid. Ta tuletas sissejuhatuseks meelde, et ükski laps ei sünni religioossena, aga jumalapilt hakkab lapsel kujunema juba esimesest eluaastast.
Esimeseks usuõpetuseks peab Lilleoja lapse süles hoidmist ja armastuse jagamist, sest just turvatunne on oluliseks eelduseks usulise mõtlemise arengule. Lektor rõhutas, et usulised arusaamad on tugevasti mõjutatud emotsioonidest ning õpetust ei saa pidada tähtsamaks lapse emotsionaalsest heaolust.
„Latt selle saavutamiseks on kristlike koolide õpetajatele kõrgem, ehkki turvatunne peaks olema õpetamise aluseks kõikides koolides,“ nentis Lilleoja, lisades, et usuõpetuses on teadmistest olulisemad tunded. Et lapsel tekiks eetiline vundament, tuleb anda talle baasteadmised. Seda tuleb teha aga põhimõttel vähem on rohkem, mitte kiirustades. „Liiga palju ja liiga vara,“ sõnastas Lii Lilleoja püüdliku, ent ebapädeva õpetaja tüüpilise vea.
„Usuõpetust õpetades tuleks ikka ja jälle endalt küsida, kas käsitletavad teemad sulanduvad õpilase maailmapilti või seisavad need väljaspool reaalset elu, omamata väärtust väljaspool usuõpetuse tundi,“ pani Lilleoja koosviibijatele südamele oma tunnid eesmärgistada lähtudes selleks õpilase eakohasusest.
Omast usust ja võõrast usust koolikontekstis rääkis Olga Schihalejev Tartu ülikoolist. Ta tõstatas vägagi aktuaalse küsimuse, millises kooliastmes ning millisel alusel võiks kristlikus koolis käsitleda ka teisi religioone.
Eesti Kristlike Erakoolide Liitu, mis on oikumeeniline erinevate kirikute egiidi all loodud koolide katusorganisatsioon, kuulub üheksa kooli, kus antakse kristlikel väärtustel põhinevat haridust.  Eesti kristlikes koolides ja lasteaedades õppis õppeaastal 2016/2017 kokku 1495 õpilast, lisaks eelkoolide ja huvikoolide õpilased.
Liina Raudvassar

Jaga