Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Konverentsil süüviti algkristlaste enesemõistmisse

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Usuteaduse instituudis peeti 19. oktoobril teaduskonverentsi, kus otsiti vastust küsimusele, mida on teada varajaste kristlike gruppide enesemõistmisest, inimesepildist, jumalasuhte ja ühiskondlike suhete vahekorrast.

Ettekannetega astusid üles prof dr Randar Tasmuth, dr Jaan Lahe, dr Urmas Nõmmik ning doktorandid Elo Süld ja Ergo Naab. Konverents oli vahekokkuvõtteks Eesti teadusfondi grandi 8665 uurimistöö «Algkristliku ideoloogia kujunemist mõjutanud tegurid sünkretistlikus Rooma impeeriumis» raames.
Millega on tegu, selgitab prof Tasmuth: «Eesti teadusfond kuulutab välja grandikonkursse, et toetada teadusuurimusi. Meie taotlus rahuldati eelmise aasta lõpus. Aastatel 2011–2014 on meie projekti finantseerimine kindlustatud. Uurime algkristlikku ideoloogiat kujundavaid tegureid, mis on need mõisted, sotsiaalsed protsessid, poliitilised olukorrad, usundilised tõekspidamised, mis on mõjutanud algkristliku ideoloogia kujunemist ja mis on sellest välja tulnud.»
Uurimisgruppi kuuluvad  Randar Tasmuth, Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, dr Arne Hiob.
Tasmuth keskendus oma ettekandes ühele aspektile apostel Pauluse kirjadest, sellele, kuidas Paulus on inimest ja tema sisemist loomust püüdnud esile tuua. Aga ka teised ettekanded, näiteks Lahe ja Naabi käsitlus keisrikultusest Rooma riigis, sellest, kelleks keisrit selles maailmas peeti, kus algkristlus suhestumist ümbritseva religiooniga püüdis leida, olid seotud antropoloogiaga.
Tasmuthi, Hiobi ja Nõmmiku eelmine uurimusprojekt oli «Sissejuhatus algkristlikku mõtlemisse» (2006–2008, Eesti Teadusfondi grant nr 6849).
Tiiu Pikkur