Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Konverentsil kõneldi kristlikust demokraatiast

05.10.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Konverentsil kõnelesid Erki Tamm (vasakult), Urmas Viilma, Peter Östman, Urmas Reinsalu, Lars Rise ja Peeter Võsu. Erakogu

Konverents «Kristliku demokraatia perspektiiv Euroopas» otsis vastust teravatele poliitilistele küsimustele Eesti avalikus ruumis.

Kõneldi sellest, milline on kristlik peremudel, millele vastandub samasooliste kooselu; missugused on religioonialaste algteadmiste omandamise võimalused eri kooliastmetes; kas erakoolid, mille hulgas on ka kristlikke koole, on riigi toeta jätkusuutlikud; millised poliitilised jõud seisavad Eestis kristliku maailmavaate eest jne.
Konverents toimus IRL kristliku ühenduse eestvedamisel, toetajateks Konrad Adenaueri Fond, Pro Patria Instituut ja European Christian Political Movement. Ettekannetega esinesid peapiiskop Urmas Viil­ma; emeriitpeapiiskop Andres Põder; EEKBKL president Erki Tamm, europarlamendi liige Tunne Kelam; Soome kristlike demokraatide parlamendifraktsiooni juht Peter Östman ja Norra parlamendi endine liige Lars Rise. Ürituse väitlusjuhiks ja korraldajaks oli IRLi kristliku ühenduse juhatuse liige Peeter Võsu.

Vajame selgeid seisukohti
Konverents käsitles nii Eesti kui ka Põhjamaade partnererakondade kogemusi kristlikel väärtustel põhinevast poliitikast. Sissejuhatuseks nimetas väitlusjuht, et kristlik maailmavaade poliitikas on oluline kogu Euroopas. Kristlik Demokraatlik Liit on suurim poliitiline jõud Saksamaal. Euroopa Rahvapartei, mille hulka kuuluvad nii kristlikud demokraadid kui osa konservatiive, on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon.
Eestis on viimase uuringu «Usust, elust ja usuelust» (Saar Poll uurimus 2015) järgi usklikke 20%. Lisaks neile on usu poole kalduvaid inimesi 26% ja usku peab oluliseks 37%. Selliste näitajate juures on väga tähtis, et kristlased osalevad avalikus diskussioonis aktiivselt oma seisukohtadega.
Avasõnavõtus kritiseeris peapiiskop Urmas Viilma Eesti erakondi, kes üldse ei reageerinud kristlaskonna huve kajastanud märgukirjale, mille koostas piiskoplik nõukogu möödunud valimiste ajal. «Vähe sellest, et kiriku soovidega mitmes kristlaskonnale olulises punktis ei arvestatud, ei pidanud erakonnad isegi korrektset dialoogi,» ütles peapiiskop Viilma.
Soovituseks IRLile kui konservatiivsele ja kristlikku demokraatiat esindavale erakonnale ütles Viilma, et erakond peaks selgelt väljendama oma identiteeti, et valijad ka seda mõistaks. «Kui sotsiaaldemokraadid ei edenda sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet ja konservatiivid ei seisa oma maailmavaate eest, ei saa valijad neist aru ning otsivad teisi poliitilisi jõude, keda valimistel toetada,» ütles ta.

Poliitilised arutelud
Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne keskendus IRLi maailmavaatest tulenevatele seisukohtadele. Ta kinnitas, et erakonna moraal ja väärtused põhinevad kristlikel alustel. «Kahjuks on suur osa meediast väljendanud seisukohta, et vabadused põhinevad sekulaarsusel, mis kindlasti ei pea paika,» ütles minister Reinsalu.
Aktuaalse teemana tõi Urmas Reinsalu välja abielu. Kahetsusväärselt ei olnud leidnud ta ettepanek sätestada abielu mehe ja naise vahelise liiduna põhiseadusesse piisavalt toetust. Kirik oleks võinud seda teemat palju rohkem toetada, ütles ta. Juba on esitatud nõudeid samasoolistele paaridele lapsendamisõiguse saamiseks.
Käimas on ka kohtuasi, mille abil tuntud homoaktivist Reimo Mets tahab lingvistilise trikiga saada traditsioonilise abielu pooldajate üle võitu.
Nimelt tahab ta tõlgendada Euroopas tunnustatud klauslit, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, klauslina, et abielu on meeste ja naiste vaheline liit, mis tähendab, et see võib olla meeste ja naiste vahel mistahes osapooltega. Justiitsminister kinnitas, et ta jätkab kohtuvaidlust selliste tõlgenduste vastu.
Minister Reinsalu rõhutas, et ta seisab erakoolide, sealhulgas ka kristlike koolide eluõiguse eest. «Lapsevanemal on õigus valida oma lapse maailmavaadet, millele panustab tugevasti ka kool,» ütles ta. «Erakooliseaduses ei saavutanud IRL koalitsioonis võitu, kuid hoidis ära kaotuse,» ütles Rein­salu. See seadus lükati edasi, mistõttu selle edasise saatuse saab otsustada juba riigikogu järgmine koosseis.
Lisaks neile teemadele käsitleti ka Narva kiriku ja muude kirikuvarade küsimust.
Andres Põder puudutas Eesti Kirikute Nõukogu ja riigi koostöö mitmeid aspekte. Erki Tamm rääkis isiklikest kogemustest kohalikus poliitikas. Veteranpoliitik Tunne Kelam tõi mitmeid näiteid Brüsselist. Põhjamaade olukorda kajastasid Peter Östman ja Lars Rise. Arutlusring tõi ka esinejate vahele väga huvitavaid arutelusid.
Õhtune kontsert tõi konverentsil osalejad Oleviste kirikusse, kus Oleviste koguduse ülistuskoor Kersti Kuuse juhtimisel andis väga emotsionaalse kontserdi. Palvuse pidas vanempastor Siim Teekel. Mitmed osavõtjad tõdesid, et palve ja ülistus on parimaks lõpuks konverentsile, kus on arutatud kristliku poliitika tulevikuperspektiive Eestis. Kindlasti vajame kõiges selles abi ülevalt.
Peeter Võsu,
IRL kristliku ühenduse juhatuse liige

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)