Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Konservatiivne ja põhimõtte­kindel August Laumets

16.02.2011 | | Rubriik: Persoon minevikust

August Laumets  (14.01.1911–19.2.1996)Hiljuti oli kirikurahval põhjust mõelda praost August Laumetsale, kelle sünnist möödus sada aastat.
Kuigi August Villem Laumetsa sünniajaks on märgitud 14. jaanuar 1911, on ta poeg Ülo Laumetsa sõnul sündinud kaks päeva varem. Eksituse on kunagi põhjustanud ametnik, kes arvutas sünniaja vanalt kalendrilt ümber uuele, Gregoriuse kalendrile. Parandada tuleb ka Konrad Veemi raamatut «Eesti vaba rahvakirik» – tulevane kirikuõpetaja on sündinud Kasepää vallas Kükita külas, mitte Tartus.  
August Laumetsa esimeseks õpetajaks sai Raja küla ministeeriumikooli juhataja Hendrik Adamson, keda teame kui Viljandimaal Kärstnas sündinud ja põhiliselt seal elanud kutselist luuletajat.
August Laumetsa pikk ja igav elu, nagu naerab poeg Ülo, oli seotud Väike-Maar­jaga. Igav seetõttu, et paigaga seotud aastaid tuli üle poolesaja. Esmalt ühenduses õpingutega ühisreaalgümnaasiumis, pärast teoloogiastuudiumi juba kirikuõpetaja ja praosti ametiga.
Kui ta ametit õppima läks 1929. aastal vabas Eestis, siis ordinatsioonini jõudis August Laumets uue võimu ajal, 6. oktoobril 1940. Kuigi arvati, et paljulapselises peres sündinud poisist, kes pidevalt nooremaid kantseldas ja tohterdas, saab arst, läks teisiti. Põhjuseks võis olla majanduslik kitsikus, aga ka August Laumetsa kehv tervis, mis arvati kirikuõpetaja ametiks paremini sobivat.
Prooviaastal teenis ta Mustvees õpetaja Edgar Hargi juures. 8. juunil 1940 astus August Laumets esmakordselt Väike-Maarja kirikusse, aasta pärast sai tast Venemaale saadetud ja kadunuks jäänud õpetaja Johannes Hiiemetsa järel koguduse õpetaja. Koguduse öeldud sõnad «Ära sina meid maha jäta» läksid südamesse ja ta jäi sinna teenima poolesajaks aastaks.  
Kogu pikk teenimisaeg jäi kirikule raskesse suletuse ja kitsikuse perioodi. Üle tuli elada sõda ja küüditamised. August oli Peipsi ääres elades venelastega palju kokku puutunud ega oodanud neist midagi head, kuigi vanausulised olnud rohkem «inimese moodi». Aga nendegi seas tulnud pidevalt kaklusi ette.   
Poeg Ülo mäletab, et tema lapsepõlves käis neil kodus punase näoga suur ametimees, portfell kahelt realt viinapudeleid täis. Ikka eesmärgiga, et ehk kirikuõpetaja napsivõtmise käigus kõneleb midagi salajast. Taoliselt pinniti õpetajat pidevalt. Mida iganes ka Laumets teadis, ei rääkinud ta sellest kellelegi.
Näiteks sedagi, et Siberis olnud lell oli soomepoiss, rääkis isa Ülo Laumetsale alles enne surma, kui teleris soomepoistest filmi näidati.
Praegu arvutispetsialistina töötav Ülo kinnitab, et teda ja õde Evet koolis taga ei kiusatud, küll pandi mõnele inimesele pahaks, et ta usklik on ja kirikusse kuulub.   
Ülo Laumets kinnitab, et isale pakuti korduvalt muid ameteid, mis oleksid kirikuõpetaja 45rublasest sissetulekust tulusamad olnud. Agakui kogudus ta ametisse oli valinud, ei saanud sellest lahti öelda. Ta jäi oma väheste truude koguduseliikmetega.
Palju aastaid sõbrustas August Laumets naaberkoguduse õpetaja Hillar Põlluga, kes kutsuti igavikku 1980. aastal ja on maetud Simuna kirikuaeda. Veel lähedasem oli aga Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja ja Viru praost Jaan Varik (1912–1998), kes oli väga särav kuju ja pidas ka nõukogude ajal kodus teenijat. August Laumetsa suur armastus ja hobi oli viiul.
14. augustil 1958 oli August Laumetsa laulatus. Õpetajate seminaris õppinud abikaasa Hellen aitas teda kirikutöös teenides jumalateenistustel orelimänguga. Seda hakkas varakult tegema ka tütar Eve, kes käis isa teenistustel saatmas ka enne pensionile minekut kõrges eas. Eve Sisask on muusikaharidusega ja mängib orelit jumalateenistustel Järva-Madise kirikus.
1991. aastal on August Laumets öelnud: «Loen end kadestamist väärivaks inimeseks, sest ma ei ole suurt saama läinud. Mu isa oli jõukas mees, aga mina ei ole jõukuse hüvesid maitsnud. Ma ei ole ka ametivalikut kahetsenud. Selle ameti voorus on, et mul pole tarvis vankri kallale asuda, kus luik, haug ja vähk korraga ikkes on /…/
See ei loe, et mind on nöögitud korteri ja muude asjadega. Oli aeg, kui sain kuupalga eest osta vaid kilo võid. Alati, kui tee umbseks läheb, leidub äkki mingi lahendus.» (Viru Sõna, 2.03.1991)
August Laumets valiti abipraostiks 1971. ja praostiks 1975. aastal. Aastal 1991 pani ta oma armastatud ameti maha. 19. veebruaril 1996 kutsus taevane Isa ta ära ja vabariigi aastapäeval sängitati August Laumets mulda.
Rita Puidet 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)