Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kongressil räägitu pani mõtlema

02.11.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Vestlushoos on (paremalt) EAÕK metropoliit Stefanus, UI õigeusu õppetooli koordinaator Tauri Tölpt ja prof Randar Tasmuth. Tiiu Pikkur

Reformatsioonikongressi järgsel päeval leidsid usuteaduse instituudi dekaan prof Randar Tasmuth ja rektor Ove Sander hetke, et Eesti Kirikuga kongressist muljeid jagada.

Kongressi mõte sündis prof Tasmuthil kolm aastat tagasi silmas pidades usuteaduse instituudi 70. aastapäeva sel aastal ja reformatsiooni 500. aastapäeva tuleval aastal.
Kongress oli üks osa kolmeosalisest projektist. Teine osa on kongressi materjalide publitseerimine tuleva aasta kevadel ja kolmas täienduskoolitus, mis toetub kongressil esitletud raamatule «Jumala armu poolt vabastatud».

Mõtteid ja märksõnu
«Oli teemasid, mis elasid pärast ettekannet edasi,» arutleb Tasmuth. «Näiteks luterlik hariduse teema. See algas Marju Lepajõe ettekandest ning jätkus dr Urmas Nõmmiku tähelepanekutega kuni praeguse koolikorralduseni välja, kus maapiirkondade koole suletakse. Mis on ju vastureformatsioon sellele, mida Luther soovis. Väga meeldis mulle ka mitut ettekannet läbinud teema meie hariduse usust, mis ei tohiks järele anda koolideski peale suruvale pealiskaudsusele.
Tahaks märkida Matthias Burghardti tähelepanekut eestlaste positiivse isepäisuse kohta. Sellest rääkis ka dr Ringo Ringvee. Meil on nagu tasakaalustatud lahendustel põhinev, natuke hall luterlusest läbi kasvanud kristlus. Nagu Burghardt rõhutas: see isepäine, autoriteetidele mitte liiga tuginev luterlus vajab säilitamist. Meie, eestlaste mõtteviis on sitke ega lähe kohe kõikide muudatustega kaasa. Meie kristlus on vähem häälekas, kuid sisu on rohkem.
On asju, mida lääs võiks meilt õppida, see on tasakaalukas kristlus, mis ei jookse muutustega kaasa. Kokkuvõtteks arvan, et kongress andis meile enesekindlust ja eneseväärikust.»

Eesmärgikindel instituut
Instituudi 70 aastale tagasi vaadates rõõmustab prof Tasmuthit see, et alates kõige esimestest dokumentidest on tähelepanu juhitud instituudi eesmärgile: instituut on avalik-õiguslik usuteaduse ülikool, uurimisasutus, mille ülesandeks on anda kõrgemat teoloogilist haridust, valmistada kirikule ette vaimulikke, edendada usuteadust ja uurida kodumaa kiriku ajalugu. See kõik on eesmärgiks ka tänapäeval.
«Instituudi peafunktsioon on püüda tagada teoloogiline taastetase nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt,» vaatab dekaan tulevikku. «Küsimus on ka selles taastetasemes, kust tulevad järgmise põlvkonna õppejõud. Minu mõte tulevikuks on, et üliõpilane peaks eksamiks üle õppima, mitte lihtsalt nii palju, et läbi saada. Haridustaseme taotlus tuleb seada kõrgemale eksami nõude nivoost, et tekiks nn unustamisvaru. Mida suurem on teadmine, seda suurem on unustamisvaru.»

Positiivne mõju
Rektor Ove Sander leiab, et kuna UI oli korraldaja, siis võib-olla ei oleks tal sobilik kiita. «Siiski hindan kongressi akadeemilist ja korralduslikku taset väga kõrgeks,» räägib ta. «Oleme andnud selge sõnumi: UI on kiriklik kõrgem õppeasutus, kus tehakse rahvusvahelisel tasemel teadus- ja uurimistööd ning antakse panus EELK-le, Eesti oikumeenilisele kogukonnale ja ühiskonnale.
Sõnumi üks tahk on seegi, et instituudil on nooruslikku energiat, akadeemilist ambitsioonikust ning usulist pühendumist Kristuse evangeeliumile ja Jumala missiooni täitmisele. Tänan korraldajaid ja osalejaid. Tänan kaasamõtlejaid ja -palvetajaid. Täname Jumala õnnistuse eest. Olen kindel, et Kristuse vabastava ja ühisele teenimisele suunava evangeeliumi vägi sai juurde uusi impulsse ja perspektiive, millel on positiivne mõju nii meile endile kui neile, kelle keskel me elame ja töötame.»
Kongressi valmistasid ette prof Tasmuth, Anne Burghardt Luterlikust Maailmaliidust ja UI dotsent dr Thomas-Andreas Põder. Tänusõnad rektoraadi kantselei juhatajale Mariann Münterile, dekanaadi juhatajale Kerstin Kasele, haldusdirektor Renate Lekkole ja üliõpilastele.»
Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)