Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Konfliktist osaduseni luterlaste ja katoliiklaste vahel

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine on ajendanud mitut laadi sündmusi ja konverentse-seminare, mida Eesti Kirikus ka ülevaatlikult kajastatud on. Laiema avalikkuse jaoks on kindlasti silma jäänud maikuine kirikukongress Tartus, naiste ordinatsiooni juubelit märgistav konverents ja rohke õunapuude istutamine üle kogu Eesti. Rääkimata jumalateenistustest, mida peetud ja peetakse seoses reformatsiooniaastaga, seda kohaliku koguduse/kogukonna ellu sobitades.
Need erinevad sündmused avavad kindlasti üsna mitmekesisel moel reformatsiooni kui protsessi, mis praegugi kestab. Selge on aga ka see, et nagu 16. sajandil, nii ka tänapäeval tekivad suuremad ja väiksemad väitlused seeüle, mis reformatsioon on või olema peaks.
Üheks võimaluseks vaadata reformatsioonile läbi väitluste, aga ka vastastikuse dialoogi prisma on Rooma-Katoliku Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühiskonverents „Konfliktist osaduseni“ 27. septembril.
Reformatsioon algas kokkuleppeliselt Martin Lutheri 95 teesi avaldamisega ning sellele järgnenud väitluste ja konfliktiga reformaatorite ning Rooma kiriku juhtkonna vahel. Viie sajandi taguseid vastuolusid ja õpetuslikke arusaamasid on oikumeenilise liikumise ajastul püütud vaadelda üheskoos, dialoogis.
1967. aastal algas rahvusvaheline dialoog Luterliku Maailmaliidu ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Komisjoni poolt moodustatud luterlaste ja roomakatoliiklaste ühtsuskomisjoni kaudu. Selle komisjoni mitme koosseisu töös on valminud palju põnevaid õpetuslikke dokumente ja võrreldud reformatsiooniaegseid vastuolusid kirikute praeguse õpetusega, püüdes leida ühisosi.
Ehk tuntuim neist tekstidest on ühisavaldus õigeksmõistuõpetusest, mis 1999. aasta usupuhastuspühal roomakatoliiklaste ja luterlaste poolt alla kirjutati ning millega hiljem on liitunud ka metodistide ja reformeeritute ülemaailmsed osaduskonnad.
Meie kodumaine konverents on aga inspireeritud dokumendist „Konfliktist osaduseni“ (2013), mille ülalmainitud luterlaste ja roomakatoliiklaste ühtsuse komisjon koostas omamoodi kokkuvõttena poole sajandi pikkuse dialoogi viljadest.
Selles raamatus vaatlevad ja hindavad kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat, samuti poole sajandi pikkust ametlikku oikumeenilist dialoogi ning kutsuvad üles jätkama teekonda kiriku täieliku, nähtava ühtsuse poole. Lisaks ettekannetele ja aruteludele on konverentsi kavas ka selle raamatu eestikeelse tõlke esitlus.
Konverentsil käsitleb dokumenti „Konfliktist osaduseni“ katoliiklikust perspektiivist  Püha Risti Paavstliku Ülikooli professor Philip Goyret Roomast, pidades ettekande Lu­theri 95 teesist. Luterliku kiriku esindajana peab ettekande professor Thomas-Andreas Põder EELK Usuteaduse Instituudist ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Siin on võimalus elavas esituses kogeda dialoogi, mis allikana suhestub reformatsiooniaegsete tekstidega ja tõlgendab neid praeguses kirikutevahelises kontekstis.
Lisaks kahepoolsele ehk bilateraalsele mõõtmele on konverentsil aga ka mitmepoolne ehk multilateraalne oikumeeniline mõõde. Sarnaseid lepitusprotsesse – liikumisi „konfliktist osaduseni“ – on ju teistegi kirikute sees ja vahel. Seepärast kuuleme kaasettekannetes metropoliit Stefanuselt ja pastor Meego Remmelilt, kuidas nähakse ja hinnatakse dokumenti „Konfliktist osaduseni“ õigeusu kiriku ja vabakirikute perspektiivist. Konverentsi võtab kokku vestlusring, milles lisaks kirikupeadele ja ettekandjatele osaleb ka silmapaistvaid kultuuritegelasi.
Seega võib konverentsil reformatsiooni juubeliaastat pühitseda oikumeenilises otsekohtumises reformatsiooniajal lahknenud traditsioonide vahel.

Teder,Tauno2004

 

 

 

 

Tauno Teder,
konverentsi „Konfliktist osaduseni“ korraldava toimkonna liige