Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kõneldi olukorrast kirikus

04.05.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Uudised

Kirikukogu, EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, koosneb vaimulik- ja ilmikliikmetest. Kevad­istungit alustavale jumalateenistusele Kose kirikus ruttavad jutuhoos peapiiskop Andres Põder (vasakul) ja Tallinna praostkonna sinodisaadik Jüri Ehasalu. Liina Raudvassar
EELK XXVIII kirikukogu 4. istungjärgul 26. aprillil Kose kirikumõisas jäi kõlama mõte usulise mentaliteedi olulisest muutumisest meie ühiskonnas.

Päeva alustas jumalateenistus Kose Püha Nikolause kirikus, kus kirikukogulistest kogudusele ütles tere tulemast pastor loci Mare Palgi, pikema pihikõne pidas Ida-Harju praost Tanel Ots ning armulauda jagas õpetaja Margus Kirja Jõelähtmelt.
Päevakord kujunes pikemaks
Pärast seda, kui peapiiskop Andres Põder oli kirikumõisa avaras saalis istungjärgu avanud, alustati sisulise osaga. Esialgsele päevakorrale pakkusid saadikud lisa. Häälteenamusega otsustati päevakorda võtta kaks arupärimist ning avalikkusele suunatud pöördumine.
Esimesele arupärimisele usutunnistuskirjade (Liber concordiae) eestikeelse tõlke avaldamise kohta, mida tutvustas õiguskomisjoni liige õp Illimar Toomet, palusid allakirjutanud vastust sügiseseks istungjärguks.
Teine arupärimine, mida esitles Narva õp Villu Jürjo, oli seotud usuteaduse instituudi kolme avalikult homoseksuaalset eluviisi toetava ja propageeriva õppejõuga. Haridusassessor Ove Sander refereeris vastuseks hariduskomisjoni koosoleku varasemat protokolli, milles öeldakse, et Heino Nurk ei ole pedagoogina kuidagi propageerinud oma sättumust ning komisjon toetab tema jätkamist õppejõuna.  
Titulaarpraost Eenok Haamer esitas menetluseks pöördumise avalikkusele Eesti pühapaikade kaitsmisest. Leiti, et koostatud teksti on vaja täiendada.
Mitmele kogudusele üks vaimulik
Kiideti heaks kirikuseadustiku kaks muudatusettepanekut, mis on praktilist laadi. Üheaegselt vakantsed väikesed naaberkogudused ei suuda pahatihti kumbki oma õpetajat palgata. Variandiks on kahe koguduse ühendamine, mis nõuab ühe likvideerimist, või ühe koguduse kuulutamine hooldekoguduseks.
Mõlemal juhul oleks pärsitud ühe koguduse identiteet ning iseseisvus. Samuti viiks see tasakaalust nende teenimise, sest põhikohas on õpetaja kohustatud pidama kõik teenistused, aga hooldekoguduses on teenistuste määr vaimuliku enda otsustada. Nüüd saab kaks või enam kogudust palgata ühise õpetaja.
Kirikukogu kiitis heaks koostöölepingu EELK ja Ingeri luterliku kiriku vahel.
Ülevaate majandusaastast esitas kantsler Urmas Viilma, kes kinnitas, et eelarve märksõnadeks on olnud kokkuhoid ja konservatiivsus. Kantsleri tutvustada oli ka EELK arengukava täitmise aruanne.
Lõhe vaeste ja rikaste vahel suureneb
Kirikukogu oodatuma päevakorrapunkti all sai sõna peapiiskop ettekandeks olukorrast kirikus 2010. aastal. Ta nimetas kurvastavaks mitmete arvuliste näitajate vähenemist. Näiteks vähenes liikmesannetajate, kiriklike talituste ning jumalateenistusele jõudjate keskmine arv. Kirikupea nimetas arvude suurusest olulisemaks protsessi ulatuslikkust ning selle progresseeruvat iseloomu.
Selle kirjutas ta suuresti kolme teguri arvele: ulatuslik väljaränne, majandussurutis ning usulise mentaliteedi muutus. «Nimetatud näitajate põhjal ei julge teha üldistust usulise aktiivsuse languse kohta, kuid ei saa kõnelda ka selle tõusust, pigem on tegu passiivse vaikeluga,» möönis ta.
Samas ilmneb arvutabelist, et keskmine liikmeannetus on suurenenud, olles 425 krooni inimese kohta. Vaesemad jätsid oma annetused tegemata, kuna rikkamad andsid rohkem. See annab tunnistust lõhe suurenemisest rikaste ja vaeste vahel, arvab peapiiskop. «Liikmesannetajate arvu languse põhjused ei peitu üksnes majanduses,» kinnitas ta.
Kirikupea märkis, et viimaste aastatega on kadumas põlvkond, kes sai kodust kaasa kristliku kasvatuse ja koolist usulised teadmised, kuna tänase ühiskonna mentaliteedi määrab kirikuvaenulik generatsioon. Viimasele sekundeerib neokapitalistlik, hedonistlikult liberalistlik noorsugu, kes tihti on ilma jäetud igasugusest väärtuskasvatusest.
Peapiiskop oli kuri ka meedia peale, kes tema sõnul tuhandeid inimesi puudutava vaimuliku laulupäeva kajastamise asemel pöörab kallutatud huvi kirikuelu skandaalsetele juhtumitele.  
Planeeritust pikemaks kujunenud kirikukogu tööpäeva lõpetas emeriitpeapiiskop Kuna Pajula, kes juhatas lõpupalvuse sisse humoorikas võtmes: «Minu aeg sõnaks sai läbi täpselt 55 minutit tagasi.»
Liina Raudvassar

EELK arvudes 2010. aastal
Liikmeid 162 791
Ristimisi 2335
Konfirmeerimisi 1772
Laulatusi 348
Matuseid 3007
Jumalateenistusi 9428
Keskmiselt jumalateenistusel 33,7 inimest
Keskmine liikmeannetus inimese kohta 425 krooni
Vaimulikke 233
Ordineeriti 2 preestrit ja 6 diakonit
Kustutati nimekirjast 13 vaimulikku
Allikas: peapiiskopi ettekanne kirikukogul

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)