Kõneldes Jakob Hurdast Hurda rahvale
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 21. jaanuar 2009 Nr 3 /
Sel aastal möödub Jakob Hurda (1839–1907) sünnist 170 aastat.
Üritustega tehti algust Põlvas, kus eesti rahva suurkuju mälestuspäeva tähistas J. Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts.
Õhtuhämaruses süüdati küünlad Hurda mälestusmärgi jalamil. Kultuurikeskuses kandsid Põlva Linna Harrastusteatri näitlejad ette kammernäidendi «Jumalaga, härra pastor» Lydia Koidula ja Jakob Hurda viimasest kohtumisest Peterburis. Vaatajateni toodi pildike haiguse käes kannatava Koidula ja tema kahe tütre külaskäigust Hurtade koju.
Jakob Hurt teenis Peterburis Jaani kogudust alates 1880. aastast ja elas seal 27 aastat kuni oma surmani. Lydia Koidula (1843–1886) asus pärast abiellumist 1873. a elama Kroonlinna ning suhtles sagedasti Peterburi eestlastega.
Etenduse autor ja lavastaja on Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige Sirje Vill. Etenduse eel kõneles Jakob Hurda elust ja Peterburi perioodist Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees diplomaat Jüri Trei.
Ajaloolane Milvi Hirvlaane pöördus mälestuspäevaliste poole sõnadega: Hurda rahvas. Milvi Hirvlaane, kes on ka üks Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinna laureaate, kõneles Hurda kaasaegsetest, esimese põlvkonna eesti haritlastest (August Trumm, August Weizenberg) ja nende hindamatust tegevusest esimese vao ajamisel. Rahvahariduse selts annab sel aastal juba 18. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Kirikuõpetaja, rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt suri uue kalendri järgi 13. jaanuaril 1907, lahkamisel selgus surma põhjus ja see oli lõhkenud pimesool. 17. jaanuari hommikul 102 aastat tagasi saabus rong Hurda puusärgiga Tartusse. Tema ärasaatmisel Vanemuises oli üks kõnelejaist Villem Reimann, Maarja kalmistul pidas matusetalituse Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidt.
Sirje Semm
