Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kolmeaastase töö tulemus jõudis altarile

03.06.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Peenikese näputöö tulemusena valminud kirikutekstiil kaunistab Ridala kiriku altarit. Kai Kraus.

1. nelipüha jumalateenistusel pühitses õp Küllike Valk Ridala kiriku altarikatte laia pitsi, mille ta oma loominguna kogudusele kinkis. 

Pühitsuskõnes toonitas õp Valk, et altaritekstiili kaunistavad risti ja karika kujundid on kristlikus sümboolikas keskse tähendusega. Me oleme risti poole teel ja karikast saame jõu sellel püsimiseks, selgitas ta kogudusele. 

Ridala kiriku interjööri on läbi aja aidanud ilmestada oma vaimulike pereliikmete käsitöö. Näiteks tikkisid 1960ndatel õp Arved Pauli pereliikmed altarivaiba ning 1990ndatel kudus kangastelgedel kirikusse kõigis liturgilistes värvides altaripõlle, puldikatted ja stoolad õp Peeter Paenurme ema Ester Paenurm

Küllike Valk räägib, et mõte sai idanema Kumu näitusel „Leib ja vein“, mille eksponaatidest meeldis talle eriti Vigala kirikust pärit altarivõre kate, mille servas lai heegeldatud pits kahe lihtsa kristliku motiiviga. Näituse kuraator Tiina-Mall Kreem oli lahkelt nõus jagama fotot, kus suures plaanis muster võimaldas selle järgi heegeldada.  

Küllike Valk tunnistab Eesti Kirikule, et Ridala pits pole tal esimene: „Heegeldasin Paldiski kiriku altari neljale küljele samasuguse pitsi. Siis sain valmis aastaga, nüüd kulusid selleks kolme aasta vabad hetked. Paldiski pitsi heegeldades laulsin koraale, nüüd palvetasin palju ja mõtlesin Ridala kogudusele.“

Oluline on ka viimistlus: „Pits pestakse, pingutatakse soovitud suuruseks. See on suur töö. Naabrinaine Liivi Lintlom aitas linale viis risti tikkida.“

„Ka Poolast saab ilusat pitsi, aga see ei ole oma ja ehe,“ innustab õp Valk kasutama Eesti kirikute kaunistamiseks eesti käsitööd.

Liina Raudvassar

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)