Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolm kaudset kildu president Lennart Merist

22.03.2006 | | Rubriik: Kolumn

Küllap on käesoleval nädalal paljude mõtted seotud lahkunud president Lennart Meriga. Ma ei ole temaga kordagi vestelnud, kuid mind nagu paljusid teisi eestlasi, usun, on ta oma raamatute, kõnede ja esinemiste kaudu sügavalt mõjutanud. Kolmest Lennart Meriga seotud mõjutusest tahangi kirjutada.

Juba õige väiksest peale on mind huvitanud küsimus, kuidas sündis religioon. Seda mitte niivõrd teaduslik-akadeemilises kui romantilis-ilukirjanduslikus võtmes. Põnev ja fantaasiat arendav oli silme ette manada pilte tuhandete aastate vanustest sündmustest, kus tänaste inimeste eellased Jumala puudutust tunnetasid ning sellele elus väljendusvõimalusi otsima hakkasid. Selles pinges sündisid esimesed hauapanused, koopajoonised, fetišid.

Keskkoolipõlves juhtusin lugema raamatut, mis minu loodud fantaasiapildid tugevasti ületas. Selles väljamõeldud sündmustikuga raamatus kirjeldati ühe ekspeditsiooni poolt avastatud inimahvide suguharu, mille liikmeid oli raske eristada loomadest. Inglise kohus pidi otsustama, kas on tegemist inimeste või loomadega. Nende inimeseks määratlemisel sai aluseks asjaolu, et neil oli olemas religioon. Loetud  raamat oli prantsuse kirjaniku Vercorsi «Ebaloomad». Alles tunduvalt hiljem avastasin, et selle oli eesti keelde tõlkinud Lennart Meri.

Teine mõjutus pärineb igapäevasest tööst. Juba mõni aasta olen tunnetanud, et minu töötingimused Hugo Treffneri Gümnaasiumis on ideaalsed. Võin igal ajal paljundada vajaliku materjali paberile või kilele, videomakk ja DVD-mängija ootavad seinal käsku, multimeedia projektori klassi toimetamine on imelihtne, kõnelemata siis igapäevasemast tehnikast nagu arvuti, grafoprojektor või magnetofon.

President Lennart Meri külastas vastrenoveeritud Treffneri kooli 2002. aasta augustis ja tegi sissekande kooli külalisteraamatusse: «Et homme kogu Eesti näeks välja nii nagu Treffner täna.» Talle omase elegantsiga sidus president ühe tänapäevase koolimaja sümboolselt kogu Eesti tulevikuga. Ja sõnastas selle kooli töötajate jaoks nende vastutuse, mis ideaalis peaks  heade töötingimustega korrelatsioonis olema.

Üheksa aastat tagasi tähistati EELK 80. aastapäeva. Minu mäletamist mööda oli see kirikule üsna raske aeg, kui laulva revolutsiooni vaimustus usu suhtes oli ammugi tuhmunud, uued suunad olid aga alles väljatöötamisel ja paljude, kaasa arvatud minu jaoks, polnud ühiskonna ootused kirikule kaugeltki selged. Aastapäeva tähistamisel Kaarli kirikus kinnitas Lennart Meri oma kõnes kiriku keskset kohta ühiskonnas: «… meie rahvas vajab täna kirikut enam kui eales varem, Eesti Vabariigi taastamisel riigiks, kus valitseks õigus ja õiglus, halastus ja eneseohverdus.» Mulle tunduvad need presidendi sõnad kirikuinimestele majakana, mis õige kursi hoidmiseks pidevalt silme ees võiksid olla.

Toomas Jürgenstein

8 Kommentaari artiklile “Kolm kaudset kildu president Lennart Merist”

  1. Külaline ütleb:

    Majaka tuli on näha, aga kui laev lekib, proviant otsas, meeskond haige ja väsinud…

  2. Külaline ütleb:

    Esiteks, Lennart Meri kui kõrgesse looži kuuluv vabamüürlane ei saanud olla südames usklik inimene. Teisaeks, Lennart Meri lõhkus oma eluajal kaks perekonda: enda oma ja oma sõbra oma, “lüües üle” tema abikkasa. Mis majakast siin juttu saab olla…

  3. Külaline ütleb:

    Esiteks, vabamüürlased on usklikud. Nende usk on sügavam ja ja teadlikum kui mõnel kirikuskäijal. Vabamüürlus rõhutab inimese igakülgset arengut ja laialdasi teadmisi.Teiseks, Meri abikaasa ise tunnistas, et tema läks Lennarti juurest ära. Kes siis perekonna lõhkus?

  4. Külaline ütleb:

    ilmselt sa ei tea midagi vabamüürlusest. siis ei maksa sel teemal ka sõna võtta. millesse/kellesse sinu arust vabamüürlased usuvad??? ja veel: nii et kui asi on ripakil, siis varas polegi varas? (abielulõhkumise kohta)

  5. Külaline ütleb:

    Vabamüürlusest olen üsna palju lugenud. Vabamüürlane oli nt Gunnar Aarma. Vabamüürlaseks võetakse ainult Jumalasse uskuvaid inimesi, põhiülesandeks on inimese igakülgne vaimne areng. Mõnel tundub Lennart Meri vastu eriline viha olevat. Eks ikka nendel, kes ise ei küüni samale tasemele. Loomulikult on igal inimesel nõrkused, küllap oli neid ka Meril, aga tema elu ja tegevus eesti heaks on selgelt positiivne.

  6. Külaline ütleb:

    ilmselt oled vabamüürlusest lugenud vaid seda vahelehte, mis ilmus hiljuti eesti kiriku vahel. meri kuulus kõrgesse looži. iga küllalt kõrgesse looži kuuluv vabamüürlane on teinud läbi riituse, kus vannub truudust Suurele Ehitusmeistrile, keda kujutatakse sünkretistliku jumalana, Baali-Jahve-Osirisena. Selle riituse läbi teinud inimene on salanud Jeesuse ega ole enam kristlane.
    Veel: keegi ei eita, et Meri tegevuses oli palju positiivset. see pole ent põhjuseks, et temast iidol teha, salates maha tema rängad eksimused.

  7. Külaline ütleb:

    Veel üks märkus: ilmselgelt oli see Eesti Kiriku vaheleht vabamüürlusest mõeldud rahva lollitamiseks. Tundub, et mõni tähtis nina EELK-s kuulub ise nende kilda, sellest ka sellised ilustamiskatsed.
    loe vabamüürluse kohta sissejuhatuseks kõigepealt
    http://www.zone.ee/freemasons/, hiljem mine juba tõsisema kirjanduse juurde (Jüri Lina raamat näiteks).

  8. Külaline ütleb:

    Kristlased hoiduge vabamüürluses eemale,sest nad sobitavad Kristlus ja teisi usundeid.Tõeline kristlane tunneb vale õpetuse ära,kes Piiblit hästi tunneb,siis ei lange kergesti lõksu,aga see juba oleneb inimese vaimse arengu ja südame hoiaku suunas.
    Tasub Kristust tõsiselt vastu võtta ja paremini tundma õppida.
    Ainus tee,tõde ja elu on Jeesuses Kristuses,muialt seda ei leia,see on täiesti kindel!

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)