Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kolm Kappi, teised ka

11.06.2008 | | Rubriik: Kultuurielu, Muusika

Kui lasta silme eest läbi algava suve tõsise muusika suurüritused, toimugu need Tallinnas, Saaremaal, Haapsalus, Pärnus, Viljandis või kus tahes Eestimaal, siis adume täiega nende kattumatust nii «profiilis kui otsevaates».
Ja nagu juba kümmekond aastat tagasi heliloojate Kappide eelmise ühisjuubeli puhul Suure-Jaanis, nõnda söandavad ka nüüd eeskätt omakultuuri hindajad seda kõigest kõrvaltoimuvast kõige tähtsamaks pidada.
Juubelid on hüvad asjad (Arturil 130, Eugenil 100 ja Villemil 95 sünnist), sest toovad loomuldasa esile konkreetseid väärtusi, eeskätt teoseid, mida ju aastast aastasse korrata ei jõuta ega ole vajagi. Kui 1998. aastal asus fookuses Artur Kapi orkestrilooming ja rida oopusi ärkas taas elule, siis tänavu on rõhk enam Eugen ja Villem Kapi muusikal.
Ent festivali haare on veel märksa laiem, mida järgnevalt tõdemegi. Teeme seda lootuses pisutki ruumi kokku hoida kontserdipaikade, mitte -päeva­de kaupa, andes endale aga samas aru, et tõelise isu tekitab ikkagi vastav infotihe voldik. Festival algab juba 17. juunil ja lõpeb alles jaanitulega.
Patroonid on president Arnold Rüütel ja peapiiskop Andres Põder, kunstiline juht Andres Uibo.
Kappide majamuuseumis
Sellest pole midagi, et tubadesse mahub vaid 30–40 hinge, sest aken käib valla, sirelite ja õunapuude vahel ongi eripärasem muusikaga olla.
17. juunil kl 14 – avamine ja EMTA ooperistuudio üliõpilaste kontsert Malta helilooja Nicolò Isouardi (1775–1818) lühiooperi «Loteriipilet» numbritega. Omal ajal kõlas see muusika Pariisi Comique Opera’ski.
18. juunil kl 13 – «Lõunatund Villemiga», esinevad Lilian Kapi klaveriõpilased. Alustatakse Arturi «Variatsioonidega eesti teemal», jätkatakse Villemi ja Eugeni palade ja seadetega lavateostest. Heliloojaist endist räägib Ain Erik.
Gümnaasiumi spordihoones
Selle juurdeehituse käivitas linna tegusaim meer, nüüdseks igavikumees Rein Valdmaa. Tema ajal hakati maju vuntsima, koolipoisid tahusid nottidest pargipinke välja (kes enam omatehtut lõhub!) jpm.
17. juunil kl 19 – Carl Orffi «Carmina Burana». Esitavad Tartu ja Tallinna ühendatud üliõpilaskoorid, solistid sopran Aile Asszonyi (resideerib praegu Itaalias), Hongkongist pärit USA kooliga ja aastast 1997 Veljo Tormisest Eestisse meelitatud kontratenor Ka Bo Chan ning vanemuislasest bariton Atlan Karp. Instrumentaalpartiid on Pärnu Linnaorkestri täita, juhatab Jüri Alperten.
Lõhavere Linnamäel
Kuulsamaid omataolisi. Kui kõrge ja avar see on, hoomab alles üleval – paraku ka sellega, et osa publikule mõeldud helidest lendab püüdmatult taevasse.
18. juunil kl 20 – Villem Kapi ooperi «Lembitu» kontsertettekanne. Esitusaparaadi põhja moodustavad ERSO, RAM ja Ellerhein, solistide tipu Jassi Zahharov Lembitu, Rauno Elp Meelise, Stockholmi Kuningliku Ooperi esindajana Tõnis Tamm Kaupo ja Heli Veskus Marena. Dirigeerib Paul Mägi. Olgu märgitud vähemalt kaks asja – seda ooperit luges Villem oma elutööks ja tänavu 800 aastat tagasi algas muistne vabadussõda.
20. juunil kl 20 – «Mäe ja Thule lood», s.t Tõnis Mägit ja Ultima Thule’t, kaasa teevad Riho Sibul, Kalle Vilpuu, Raul Vaigla, Toomas Rull ja Aare Põder ning Tallinna Kammerorkester. Pole vist vaja väga rõhutada, et 20 aastat tagasi oldi emotsionaalses plaanis suured tegijad ja et esinemiskohtki taas tähenduslik.
Kohvik Arturi Juures
Hubane plats ihule ja vaimule vanas vesiveskis, peatänavalt kirikumäele tõusva tee ääres, ukse ees ootab tobi popsiva Arturi haavapuust skulptuur.
19. juunil kl 13 – «Lõunatund Arturiga». Kuidas ETV saategrupp käis 30 aasta eest Astrahanis helilooja jälgi otsimas, mis leiti ja mida mitte, jutustab allakirjutanu. Ja veel muudki, muusikanäited tulevad CDlt.
20. juunil kl 13 – «Lõunatund Eugeniga». Vestja on maestro õpilasi Anne Erm – mehe inimlik külg on ju oluliselt avamata?
21. juunil kl 13 – «Lõunatund helilooja Eino Tambergiga». Ei vestelda temast, jutustab hoopis ise ja vastab küsijatele.
Suure-Jaani kirikus
Õpetaja Kristi Sääse õnnistusel on sisenejal peale isikliku dialoogi mõtiskleda ka kolme kohaliku Kapi – enne Arturit veel Joosepi ja Hansu – ning nende oreli üle. Räägitagu pealegi Arturi mis tahes vimkadest – ta oli ikkagi sügavalt usklik inimene.
19. juunil kl 19 – Tobiase ja Tartu keelpillikvartett, esimesed viiulid vastavalt Maano Männi ja Kristel Eer­oja-Põld­oja. Ühtaegu ilus ja põnev kava: Andres Uibo kolmeosaline «Pastoraalne triptyhon» (sealjuures 1. osa esiettekandes), Igor Garšneki esiettekandeline «Kuiperi kood keelpillikvartetile ja süntesaatorile» autoriga viimasel (Kuiperi vööks nimetatakse teatavat asteroidide vööndit, mida teoses kehastab aparaat kontrastina keelpillidele), Eugen Kapi keelpillikvartett nr 1 G-duur aastast 1935 (nimetame siinkohal, et noore Eugeni muusika oli hilisemast kõlaotsivam) ja Mendelssohni teada kõlailus oktett Es-duur aastast 1825.
22. juunil kl 11 – kontsert-jumalateenistus, teenib peapiiskop Andres Põder.
22. juunil kl 21 – Andres Uibo tütar, Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikooli II kursuse viiuliüliõpilane Mari-Liis Uibo praegusaja kuulsa meistri Scharffi instrumendil ning noor pärsia pianist (2005. aastast Viinis) Mehrdokht Manavi. Kavas Beethoveni (sonaat D-duur), A. Uibo, Mägi, Pärdi, Sarasate («Mustlasviisid») jt looming.
23. juunil kl 13 – eespool juba mainitud kontratenor Ka Bo Chan, kaasa teevad Jüri Leiten trompetil ja Andres Uibo. Esitatakse muusikat laias valikus: Scarlattist Bizet’ni, alustuseks aga A. Kapilt, Mägilt, Lüdigilt ja Tobiaselt.
Õigeusu kirikus
Pühakoda on vaid tühjaks tassitud, mitte lootusetult lagastatud. Suurepärane akustika, mida sai kogeda 2004. aastast peale (meie Orthodox Singers, Peterburi munga­kloost­ri koor Optina Pustõn jt).
21. juunil kl 22 – Wrocławi sünagoogi koor Poolast, soolod sopranilt ja tenorilt, kaasa teevad viiuldaja ja organist. Kavas mõistagi juudi vaimulik muusika, mida väärtustavad kõrge kunstiline tase, hea ansamblitunnetus ning loodav unikaalne õhustik. Nii juba 12. hooaega.
Kultuurimajas
Pole uhkeldav, pigem vanamoodsalt kodune.
Oleks vaid jõulud, sest 22. juunil kl 13 – «Lõunatund käsikelladega». Kes siis muu kui Arsis ja Aivar Mäe. Upsakus oleks arvata end asjast küllalt teadvat, sest kuidas muidu suudeti reisil USAsse sealseid autoriteetseid tarkpäid põhjalikult üllatada.
Hüpassaare soosaarel
Rabakõrgendikule viivad kaks kilomeetri pikkust laudteed, paik on kuiv ja kanarbikuline, õhk lummav. Tasapisi ärkavate värvuliste koori pikib end koos esimeste päikesekiirtega kägude fugaato… Kui õigel ajal minna.
23. juunil kl 03 – päikesetõusu kontsert, soo-orkester Maano Männiga ja Arsis: Albinoni, Schubert, Bach, Grieg, Eller, Oja jt. Loodusjutud Aleksei Turovskilt.
Laululaval
Ei midagi erilist, aga tore ikkagi keset kena parki, taamal üle järve valendab kirik.
23. juunil kl 17 – lõppkontsert «Puhkpillisümfoonikud», äraseletatult üle-eestiline noorteorkester, juhatavad Aavo Ots, Priit Sonn ja Valdo Rüütelmaa, oma lausa külgekasvanud trummi taob maa ja taeva šamaan Urmas Sisask. Eeskava on pikk ja kerge, Piazollast kuni Valgre, Naissoo ja traditsionaalini. Kell 20 süütab Aavo Ots jaanitule, mis nüüd tasuta kõigile, kel raha otsas.
Ivalo Randalu

Autori palvel kantakse honorar Kihelkonna kiriku orelifondi.

ARTUR KAPP
Joosep Kapi neljandast pojast Artur Kapist (28.2.1878–14.1.1952) võrsus üks Eesti silmapaistvamaid orelivirtuoose, heliloojaid ja muusikapedagooge. Lõpetanud 1898. aastal Peterburi konservatooriumi oreliklassi ja 1900. aastal kompositsiooniklassi, asus A. Kapp 1904. aastal juhtima Astrahani muusikakooli ja Vene Muusikaseltsi kohalikku osakonda.
Tuli 1920. aastal Eestisse, töötas dirigendina teatris Estonia, pärast seda konservatooriumi õppejõuna, aastast 1925 professorina. Tema õpilasteks on enamik Eesti nimekaid heliloojaid-muusikategelasi, näiteks G. Ernesaks, E. Kapp, E. Aav, R. Päts, V. Reimann, E. Arro.
Alates aastast 1944 elas Artur Kapp püsivalt Suure-Jaanis. Loomingus oli A. Kapp eelkõige sümfoonik, kelle kontos on viis sümfooniat, kaks avamängu, neli orkestrisüiti, sümfooniline prelüüd, kaks orelikontserti, kolm kantaati, kaks orelisonaati, oratoorium «Hiiob», lisaks soololaulud, orkestri- ja orelipalad, hulgaliselt a capella koorilaule.
VILLEM KAPP
Artur Kapi venna Hansu poeg Villem Kapp (7.9.1913–24.3.1964) lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1938. aastal oreli- ja 1944. aastal kompositsioonierialal. 1944–64 oli samas kompositsiooniõppejõud, 1956. aastast dotsent. V. Kapp veetis suved Suure-Jaanis, juhatades segakoori Ilmatar. Villem Kapi loominguks on ooper «Lembitu», kaks sümfooniat, poeem sümfooniaorkestrile, kantaat, puhkpillikvintett ning hulgaliselt koori- ja soololaule.
EUGEN KAPP 
Artur Kapi poeg, helilooja ja pedagoog Eugen Kapp (26.5.1908–29.10.1996) õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit Peeter Ramuli ja Theodor Lemba ning kompositsiooni Artur Kapi juures. Konservatooriumi lõpetas 1931. aastal. 1935–41 oli samas teooriaõppejõud. II maailmasõja ajal oli Jaroslavlis ENSV Riiklikes Kunstiansamblites. 1944. aastast töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, 1952.–1964. aastani oli rektor.
Tema õpilased olid Gennadi Podelski, Eino Tamberg, Hillar Kareva ja Olav Ehala. Ta oli aastatel 1944–1966 ENSV Heliloojate Liidu juhatuse esimees.
Tema loomingus on tähtsal kohal ooperid «Tasuleegid», «Vabaduse laulik», «Tabamatu» ja «Rembrandt», lasteooperid «Talvemuinasjutt» ja «Enneolematu ime», balletid «Kullaketrajad» ja «Kalevipoeg» ning noortemuusikal «Rukkilillesuvi» ja muusikaline muinasjutt «Kristallkingake».
E. Kapp on kirjutanud veel 3 sümfooniat, 6 orkestrisüiti, 2 avamängu, 8 kantaati, kontserdi klaverile ja sümfooniaorkestrile, flöödikontserdi, klaveripalu, koorilaule, filmi-ja näidendimuusikat.
EK

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)