Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kõlagu ta Jumala auks

05.12.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

«So töne zur Ehre Gottes» (Kõlagu ta Jumala auks) – need sõnad kirjutas Ernst Kessler oreli tuulepõhja kaanele. Ja Jumala auks ongi instrument kõlanud juba pea 160 aastat – oreli pühitsemine toimus 30. mail 1848. Kõlagu ta Jumala auks  need sõnad kirjutas orelimeister  Ernst Kessler oma käega oreli tuulepõhja kaanele. Fotod: Helika GustavsonKarksi kirik valmis 1778. aastal ja enne Kessleri ehitatud pilli seal orelit ei olnud. Kuidas 70 aasta jooksul koguduselaulu saadeti, ei ole teada. Kui orel lõpuks ehitati, ei sündinud see mitte just tavalisel põhjusel. 19. sajandi keskpaiku oli teatavasti aeg, kui palju eestlasi luteri kirikust apostellikku õigeusku üle läks. Ka Karksi kihelkond ei jäänud sellest puutumata.
Koguduse kroonikas on kirjas: «1847 ja 1848 jättis 1945 inimest Lutteruse usu maha. Sellest ajast ka kihelkonnas kaks kogudust ja kaks kirikut teine teist usku on.» Et sellisele massilisele lahkumisele piiri panna, otsustaski konvent kirikule oreli muretseda. Oreli ehitus läks maksma 500 rubla.
Tähelepanuväärne on oreli ehitamise juures seegi, et üks selle töö algatajatest oli Karksi koguduse köster Friedrich Saebelmann, tuntud heliloojate Aleksander Saebelmann-Kunileiu ja Friedrich August Saebelmanni isa.
Miks valiti oreli ehitajaks just Kessler? Ilmselt on põhjus selles, et ta oli tollal Lõuna-Eesti kuulsaim meister. Nõnda pole kogudus kindlasti pidanud meistrivalikut kahetsema!
Kessleri ehitatud pill oli kuue registriga ja ilma pedaalita. Aja jooksul aga otsustati, et orelil võiks ka pedaal olla. Pärast Kessleri surma oli instrumenti hooldamas käinud Wilhelm Müllverstedt ja ilmselt seetõttu usaldatigi oreli laiendamine just talle. Müllverstedt lisas pedaaliklaviatuuri ühes registritega Subbaß 16’ ja Principalbaß 8’. Kui Kessleri ehitatud positiiv oli mehaanilise liistpõhjaga, siis Müllverstedti pedaal on tõstepõhjaga, mis on üks esimesi sellelaadseid süsteeme Eestis.
Milline oli instrumendi algne temperatsioon (häälestus), ei ole täpselt teada. Kõige lähedasemaks temperatsiooniks osutus Werckmeister III.
Tänu sellele elava kõlaga häälestusele on Karksi orel Eestis väga haruldane, kui mitte ainulaadne. Oluliseks teeb pilli veel see, et ta on üks vanemaid allesjäänud oreleid Eestis ja ühtlasi üks viiest säilinud Kessleri orelist maailmas.
Helika Gustavson

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)