Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kokkutulemine Pastoraadis

12.02.2020 | | Rubriik: Arvamus

Veidi salapärasest konverentsist „EELK identiteet?“ 19. küünlakuu päeval Pastoraadi nime kandvas vastses kirikukeskuses Tartus.
Sõna konverents tähendab lihtsalt kokkutulemist. Isegi koristustalgud on konverents. Selleks on vaja nelja komponenti: vajadus, kogukond, koht ja korraldaja.
Vajadus. 2019. a kirikukogu sügisesel istungjärgul tutvustati konsistooriumi poolt ellu kutsutud õigusreformikomisjoni (ÕRK) kolmeaastase töö kontseptsiooni: milline saab olema uus EELK põhikiri ja kirikuseadustik. See meenutas kangesti nn juhitud demokraatiat.
Esitasin ÕRKi sekretärile Illimar Toometile ja kirikukogu liikmetele küsimuse, kas meil on episkopaalne või episkopaal-sinodaalne kirik. Sain oma retoorilisele küsimusele komisjoni liikmeilt kaks vastust: 1) ma ei tea ja 2) sel kui õpikutarkusel pole suuremat tähendust. Pärast küsis üks vaimulik: mis sinodaalsus, mis episkopaalsus? – räägi lihtsate sõnadega, millest mina ka aru saan.
Tänaseni on lahtine, milline on meie kiriku (juhti­mis)mu­del. Selles enesemääratluse põhiküsimuses on konsensus sama, mis ruudulise laua juures valida nipsu, kabe ja male vahel. Korraga läbisegi neid mängida ei saa. Ometi meie luterlikus kirikus seda üritatakse: üks mängib piiskoppide mängu, teine sinodaalide oma. Aga heaga see lõppeda ei saa.
Kirjeldatud nukrat segadust kiriklikus eneseteadvuses pole vaja üle dramatiseerida ega ka eitada, vaid see on sama normaalne ja kriitiline enesevaatlus nagu igal inimesel oma elukaare murdepunktides. Äratundmisest, et EELK identiteedi ehk minateadvuse suusad on hakanud eri suundadesse kiskuma, sugenes ka soov neid taas sõbralikult kõrvu seada. Ehk siis suusaninasid kokkupoole suunata, koguneda ühe laua taha ja pidada maha mõttetalgud.
Kuid selleks, et saaksime oma identiteetidest aru, oleks vaja selgeks teha, millest me üldse räägime ja kuidas on seda mõistnud eelnevad põlved. Sestap on vaja pöörduda endast targemate ja ka erapooletumate ekspertide poole, tegelemaks valgete laikudega oma kohati lünklikus teadmistepagasis.
Niisiis tahab see konverents ärgitada laiemat mõttevahetust eesti luterluse enesetaju üle ja pakkuda sellele akadeemilist alusmüüri. Nelja tunniga jõuame vaid põgusalt puudutada identiteedi eri aspekte; ühise konsensuseni on sealt veel väga pikk tee käia. Ärgem põlakem väikeste alguste päeva.
Kogukond. Ehk siis kirikurahvas peapiiskopist kirikuteenijani. Kõik, kes tunnetavad ühist vajadust meeskonnana EELKs kokku töötada, püüeldes suurema usalduse poole, vaatamata valusatele varasematele kogemustele. Üldise preesterluse idee. Arusaam, et Püha Vaim ei asu ainult Toompeal, vaid lehvib maakogudusteski. Kõik on oodatud Pastoraati: kirikukogu ja kirikuvalitsuse liikmed, vaimulikud, juhatuste esimehed, kirikumuusikud jt. See tähendabki sinodaalset teotsemist, selle ilmnemist päriselus. Näis, kui hästi see toimib.
Koht. Pastoraat on uus ning laiemalt tundmata ja võimekas keskus. Meie konverents saab Pastoraadile avalikuks surveprooviks, kuidas see värk seal toimib.
Korraldaja. Ametlik-kiriklikku korraldust ei olegi. On lihtsalt mõttekaaslaste tiim, kes õhinapõhiselt teevad midagi uut ja hüvelist meie kõigi jaoks. Kellelegi võib see seltskond tunduda liberaalne, teistele jälle konservatiivne. Punaseid jooni annaks veelgi tõmmata. Mitmetahulisus ei pruugi olla nõrkus. Ehk just see teoloogiline paljusus annab EELK-le võimekuse ellu ja alles jääda igas olukorras ja kõnetada kõige erinevamaid inimesi. Kui vaid agape lilleside ei laseks meid laiali laguneda …
Konverentsi kava on leitav 7. lk.
Mõttekaaslaste nimel
Tiit Kuusemaa

Toimetuse kirjakast
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)