Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kõigeväelise suurus

30.10.2002 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus!
1Tm 6:15,16
Mõni aeg tagasi küsis üks ametivend, miks kirjutatakse aina laiemalt Jumal väikese algustähega. Arvan, et selle põhjuseks on inimeste lähenemise muutus.
Jumalat vaadatakse täna pisut teise nurga alt. Põhjuseks vast pole ainult jumalatus, vaid jumalat ei käsitleta enam kõigeväelisena. Piiskop Augustinus peatub sama küsimuse juures oma kõnes katekumeenidele. Ta rõhutab oma kõnes, et tegelikult on väga suur vahe suurel ja kõigeväelisel.
Kui Jumal oleks suur, oleks võimalik, et keegi oleks temaga võrdne. Kui me suurusi mõõdame, võime kellegi ka sama suurena leida. Aga suur ei ole kindlasti veel kõigeväeline. «Mida suur ei suuda, seda suudab kõigeväeline,» ütleb Augustinus.
Niisiis tunnistades kellegi kõigeväeliseks, tunnistame me sellega, et kõigeväeline on kõigist suurtest suurem.
Oleks aga mõeldamatu, et kõigeväeline saaks surra. Kui saaks, siis oleks surm kõigeväelisest suurem. Seda aga olla ei saa, sest keegi ei pane vastu kõigeväelisele. Samas ei saa kõigeväeline vananeda, teda ei saa keegi kahjustada, allutada ega hävitada.
«Kõigeväeline ei valeta, peta, eksita, ei tee ülekohut. Kui ta seda teeks, ei oleks ta kõigeväeline,» lisab Augustinus. Ta teeb vaid seda, mis ta hästi tahab.
Täna aga tahetakse, et Jumal oleks lihtsalt suur. Või isegi, et üks suurtest jumalatest. Mitte ainult jumalatute juures, vaid ka kristlaste seas. Suurtest asjadest võiks Jumal olla vaid pisut suurem. Sellest peaks nii Talle kui inimkonnale piisama. Pisut hirmutav on, kui keegi on kõigeväeline. Võib-olla selleks, et ennast paremini tunda, kirjutataksegi Ta väikse tähega. Ainult väheke, aga natukene siiski, ollakse sellega Ta väiksemaks tehtud.
Tegelikult on see aga enesepettus, kui me ei suuda Jumalat näha kõigeväelisena, siis ei suuda me näha Jumalat. Sest «suurt jumalat» ei ole, küll on aga Kõigeväeline Jumal olemas. Ja kas «suurel jumalal» oleks mõtet?
Kui me nüüd palves oma Issanda poole pöördume, pöördume Kõigeväelise Jumala poole. Ta on kõigist suurtest ja suurematest suurem. Ta on kõigeväeline. Ning ainus, kellel on igavene võimus. Ning ka ainus, kellel on surematus.
Valdo Lust

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)