Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Kohtumise hetk igasse päeva!

01.02.2017 | | Rubriik: Juhtkiri

Eelmise nädala reedest algas Põltsamaa koguduse majas kolmas piiblikursus. See on EELK Misjonikeskuse piibliõppe kursus täiskasvanutele. Nooretele on eraldi kursus, mis alustas juba sügisel. Mul oli hea meel olla uue alguse juures ja tutvuda 23 õppijaga Eestimaa kogudustest. Kõige kaugemalt tulijateks on saarlased. Osalejate hulgas on ajalooõpetaja, kes mõne aasta eest käinud noorte piibli- ja misjonikursusel, muuseumitöötaja, kodumasinate parandaja, kirikuvanem, muusikaõpetaja, sildade ehitaja ja veel mitmete teiste erialade esindajaid. On ka neid, kes alles äsja leeris käinud ja kogudusega liitunud. Mitmele oli koguduse õpetaja andnud julgustuse tulla kursusele.
Positiivse üllatusena peab ütlema, et kolmandat aastat on koos suhteliselt sama suur grupp. Põltsamaa koguduse maja on koolituse korraldamiseks igati sobiv koht. Koguduse õpetaja Markus Haamer koos abikaasa Margitiga on kursuse koordinaatorile Kalle Kõivule suureks abiks ja koostöö toimib igati hästi.
Õnnistussoove on iga kursuse alguses ja lõpus jaganud piiskop Joel Luhamets. Piibli lugemise kohta ütles piiskop, et kristlastena peame ennast suuremateks Piibli tundjateks, kui tegelikult oleme. Ta rääkis loo keisrist, kes külamehe käest küsis, kuidas Piibli lugemine läheb. Külamees näitas, kusmaal tal lugemisjärg on. Keiser poetas märkamatult Piibli vahele rahatähe. Aasta pärast, kui keiser sama mehe käest küsis, kus piiblilugemise järg on, selgus, et järg oli ikka sama koha peal. Keiser võttis vaikselt rahatähe tagasi ning ütles: „See on hea, et sa Piiblit loed, aga kasu on sul sellest vähe.“ Piiskopi kõne julgustas Piiblit rohkem kasutama, et olla kogudusetöös hästi varustatud.
Kursuse juhataja Kalle Kõiv ütles, et kursusele on vastu võetud kõik soovijad. Pole olnud vaja teha valikuid. Eelnevate kursuste kogemused näitasid, et koostöö on võimalik väga erinevate inimestega. Ka usust arusaamine ei ole alati kõigil olnud ühesugune. Erinevad seisukohad ei saa takistuseks osadusele. Eelmisel aastal oli kursusel osaleja, kes veel ei kuulunud kogudusse – ta pidas ennast uskmatuks. Pärast kursuse lõppu kirjutas ta üleskutse ja soovitas soojalt ka teistel uskmatutel liituda piiblikursusega. Küllap ta koges, et selles rühmas saab olla see, kes sa oled, ja keegi ei esita nõudeid usulise taseme suhtes. Jumala sõna ise saab juhtida inimest usu juurde.
Kursusel pole lõpueksmit ja koduseks tööks on Piibli lugemine ning palvuste ettevalmistamine. Kursuse praktiline and seostub muidugi heade loengute ja õppimisega kohapeal, aga väga oluline on ka osadus ning iseseisev töö palvuste tegemiseks. Seekordne reedeõhtune osa piirdus avamise, tutvumise ja praktiliste juhiste jagamisega. Laupäeval algaski esimene loeng, mille pidas titulaarpraost Eenok Haamer. Tema sõnumiks oli eestlaseks olemine ja usuidentiteet. Oleme misjonikeskuse erinevate töövormidega taotlenud koguduseliikmetes usuidentiteedi kasvatamist. Kogudus ja kirik on just nii tugev ja misjoneeriv, kui motiveeritud ja julged usklikud kogudusse kuuluvad.
Usuidentiteet kasvab väga otseselt Piiblit lugedes ja õppides. Piibli lugemisele kutsumine on igati ajakohane, sest me tähistame reformatsiooni juubelit. Sõna tundmaõppimist otse Piiblist ei asenda Piibli seletused. Otsene osasaamine Sõnast annab vaimutoitu ja paneb silmad särama. Luther on ju rõhutanud, et kristlasi tuleb õpetada. Selle korralduse saime ka Jeesuse misjonikäsus „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad … õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud“ (Mt 28:19–20). See peaks tähendama praktikas seda, et pärast leerikooli tuleb õpetamist jätkata seni, kuni õppijast saab teiste õpetaja.
Väga oluline on Avatud Piibli Ühingu üleskutse „Loe Piiblit sellel aastal igal päeval!“. See üleskutse tuli kõikidesse EELK kogudustesse ja on hea, kui seda kiriku teadetes ikka veel ette loetakse. Põhjus, miks seda üleskutset tuleb väga suure innuga korrata, on tõsiasi, et end kristlaseks pidavad koguduseliikmed ei kasuta Piibli lugemise võimalusi. 2015. a uurimuse „Usust, elus ja usuelust“ andmeil peaaegu pooled kristlased ei loe Piiblit üldse. Tahaks küsida, kas see on tõesti võimalik. Kust saavad need õed ja vennad motivatsiooni Kristuse järgimiseks igapäevaelus?

Leevi REinaru2016dets

 

 

 

 
Leevi Reinaru,
EELK Misjonikeskuse juhataja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)