Kohtu kinnitusel kuulub Niguliste kirikus asuv Võidukaaregrupp Risti kogudusele

Harju maakohtu otsusega kuulub 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupp Risti kogudusele. Otsus lahendas aastaid kestnud vaidluse, mille käigus on kogudus skulptuure enda valdusesse tagasi soovinud saada.

Maakohus tunnistas riigi vastu 2017. aastal halduskohtusse ja 2019. aastal tsiviilkohtusse pöördunud Risti koguduse omandiõigust ning märkis oma otsuses, et riik pole kuidagi tõendanud, et ta oleks ühegi tehinguga kujude omanikuks saanud, seega kuuluvad need kogudusele. Tänini on riik keeldunud kujusid kogudusele tagastamast ning kaebas ka nüüd Harju maakohtu otsuse edasi.

„Kohus ei pidanud õigeks riigipoolset korduvat tuginemist ENSV õigusele, mille järgi ei olnud kogudused nõukaajal üldse isikuteks, kel oleks olnud õigust vara omada. Samuti ei lugenud maakohus pädevaks riigi vasturääkivat argumenti, nagu poleks kogudusel õigusjärglust vabariigi algusaegse kogudusega. Omandireformi käigus tagastas riik kogudusele muuhulgas nõukogude võimu poolt koguduselt õigusvastaselt võõrandatud kirikuhoone,“ kommenteeris kogudust kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik. 

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud 14. sajandil nikerdatud üle­elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad hetkel Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ juures. 

Risti koguduses on inimesi, kes veel mäletavad, kuidas kujud asusid Risti kiriku pikihoones ning nad ootavad neid innukalt tagasi. Tegemist on teenistuste ja talituste mõttes tähtsate esemetega ning seetõttu oleme kogudusena väga rahul, et kohus ainuõige otsuse tegi. 

Sama hagiga taotles Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010–2011 toimunud põranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõigust. Muinsuskaitseameti loal kirikus toimunud arheoloogiliste uuringute käigus 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.–20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.–17. sajandist. Hetkel võib münte näha Harjumaa muuseumis. Kohus leidis, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusliku leiuga, mis peab kuuluma riigile. 

Risti kogudus ei nõustu müntide osas kohtu otsusega ning on endiselt seisukohal, et aastasadade jooksul kiriku põranda alla sattunud mündid olid mõeldud annetusena kirikule. Inimesed võtavad tänapäevalgi raha taskust välja selleks, et seda annetada ning seeläbi koguduse tegevust toetada.

Marko Paloveer,

Risti koguduse juhatuse aseesimees

---

Toimetuse kirjakast:

Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu

E-post: ek@eelk.ee