Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koht, mis kihiseb ettevõtlikkusest

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi on kiriku ja kogukonna hingekarjasena aidanud kaasa paljude ühiste ettevõtmiste teostumisele. Fotod: Mari Paenurm

12. juulil kell 15 tuleb hulk rahvast lähemalt ja kaugemalt kokku Avinurme, et pidulikult tähistada sealse kiriku pühitsemise sajandat aastapäeva.

Alutaguse metsade külje all asuvas Avinurmes on säilinud põlvest põlve edasi kantud puutöötraditsioonid, sealsete käsitöömeistrite tünnid ja muu puidust näputöö on küllap teada-tuntud paljude eestimaalaste jaoks. Juba aastaid on koguduse ja kiriku elu käinud vallaga ühte jalga ja see on sidunud ettevõtlikku kogukonda veelgi.

Ühiste jõududega
1906. aastal Riia professori A. von Stryki poolt kavandatud kirik, mille maksumus toona oli 20 000 rubla, ehitati peamiselt üles kodukandirahva raha ja jõududega, eestvõtjaks oli ehitusmeister Jüri Peepson. Toona 15. juulil pühitses siinse kiriku praosti asetäitja Gustav Punga.
Siiski on pinnas, kuhu pühakoda rajatud, osutunud pehmeks ning hulk aastaid on tornipoolne ots maasse vajunud. Juba mitukümmend sentimeetrit. Möödunud aastal alustati töödega, et vajumine peatada ja kirikut kindlustada. Praegu käivad tööd veel kiriku altari juures vundamendi ja põrandaga, kuid mehed osaühingust Rändmeister on lubanud, et juubeliks saab kõik valmis.

Ajaloost ja tänapäevast
Avinurme kirik on näinud igasuguseid aegu. Kui 1944. aastal Saksa väed taganesid, oli siinne kirik hulgale haavatud sõjameestele peatuspaigaks. Venelaste lähenedes jäeti kõige raskemalt viga saanud eesti soost sõdurid maha. Tulijad aga tapsid siin varju leidnud haavatud eriti jõhkral moel, ka osa läinud teelisi saadi kätte ja hukati. Nüüd on väljakaevamiste käigus siinsed säilmed kokku kogutud ning sügisel tahetakse need väärikalt maha matta ja rajada möödunud sündmuste mälestuseks monument.
Kiriku vastas asuv vana pastoraadihoone ootab renoveerimist. Praegu tegutseb seal ka populaarne pood, kust kohalikud elanikud heal meelel Soome sõpruskoguduste kaudu saadetud kasutatud riideid, mööblit ja olmetehnikat ostavad.
Edaspidi on majja plaanitud luua elulaadi keskus, kus oleks väike muuseum, käsitöötoad, kohaliku toidu valmistamise paik ja palju muud põnevat. Keskuse ehitamiseks on Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt lubatud 13,8 miljonit krooni, kuid ainult tingimusel, et kohalik initsiatiivgrupp leiab omalt poolt 2,4 miljonit. Läbirääkimised kultuuriministeeriumi ja teiste osapooltega käivad. 
Lisaks on plaanis hankida kirikule kolm uut kella ja praegu tornis olev viia vastrenoveeritud kabelisse.

Innustav eestvõtja
Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi ütleb, et ta püüab kogudust teenida nende annetega, mis talle antud on. Arvatavasti on talle palju antud, sest ta on juba palju jõudnud. Lisaks koguduse hingekarjase ametile õpetab ta koolis religiooniõpetust, kuulub valla volikogu komisjonidesse ning peab ka suusatreeneri ametit. Omal ajal Võrumaal Laur Lukini käe all treeninud Alberi on nüüd juhendajaks hulgale poistele, kel ette näidata juba suurepäraseid tulemusi nii maakondlikul kui vabariiklikul tasandil. 
Kõigele lisaks või ehk kõige ees on Alberite peres kolm toredat last ning muusikapedagoogina ja kirikus organistina töötav abikaasa Kaidi püüab taas aega leida pühapäevakoolitöö hoogustamiseks. Avinurmes on tuntud kiriku suvised lastelaagrid, mis igal aastal hulga huvilisi kokku toovad.
Rene Alberi ütleb, et Avinurmest paremat paika tema ja ta pere jaoks oleks raske leida. Rene asus kogudust hooldama 2002. aastal ja käis kohapeal Jõgevalt, 2003. aastast on ta siin elanud ja töötanud. Üheks olulisemaks asjaks peab kirikuõpetaja veelgi enam rahvast kiriku juurde tuua ja vaimuelule äratada.

Mari Paenurm