Esileht » Uudis » Uudised »

Kogukonna tuge tunnetades

29.03.2017 | | Rubriik: Uudised

Hetk Valga sinodilt Karula kirikus. Vasakult: peapiiskop Urmas Viilma, ametist lahkuv praost Vallo Ehasalu, Karula koguduse juhatuse esimees Jaan Kõvask. Tiit Kuusemaa

Valga sinod toimus 17. märtsil Karula kirikus Lüllemäel.

Peaaegu pool sinodist kulus valimistele. Lisaks praostkondliku nõukogu ja kirikukogu liikmetele sai praostkond ka uue juhi.

Praostivahetus
Alates 2003. aastast Valga praosti kohuseid täitnud Vallo Ehasalu ametiaeg sai täis, peapiiskop Urmas Viilma esitas uueks praostikandidaadiks Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni. Ehasalu on peapiiskopi kinnitusel nimelt EELK silmapaistvamaid teolooge, mistõttu pole sobilik, et ta oma aega ja energiat kulutab administratiivasjadega tegelemisele.
Muu hulgas mainis Ehasalu oma viimases aruandes sedagi, et oli ära õppinud aramea keele, mida omal ajal Jeesus rääkis. Tulemuseks oli äratundmine, et senine elu ilma selle keeleta oli olnud vale. Viilma avaldas lootust, et praosti kohustest vabanedes saab Ehasalu nüüd rohkem aega teoloogiale ja vanadele keeltele pühendada. Ka võiks praosti vahetamine tuua praostkonna ellu vajalikku vaheldust.
Mart Jaanson kinnitas omalt poolt, et pole ise kunagi soovinud praostiks saada, kuid on valmis väljakutse vastu võtma. Salajasel hääletusel osutus Jaanson Valga praostiks valituks 19 poolt- ja 6 vastuhäälega. Ehasalu aga jätkab nüüd abipraosti ametis; tema sai 22 poolt- ja kaks vastuhäält.

Tavapärases rütmis
Sinodi teine pool oli pühendatud peaasjalikult koguduste aruannetele ja peapiiskopi ettekandele. Selgus, et üldjoontes on kirikuelu rõõmud ja mured Valga praostkonnas üpris samasugused kui mujalgi Eestis.
Mitmel pool, sealhulgas eriti Laatres, valmistab peavalu pühakodade remondiks vajalike vahendite leidmine. Mõned kogudused kasvavad, kuid enamasti on põhjust rõõmu tunda sellegi üle, kui liikmete arv jääb enam-vähem samaks, aktiivi lisandub uusi inimesi ning peale matuste aasta jooksul ka ristimisi, leeritamisi ja laulatusi ette tuleb. Mitmes koguduses tegutsevad muusikakollektiivid ja peetakse nädalasiseseid piiblitunde. Ainelistest raskustest on aidanud üle sõpruskoguduste ja kohaliku kogukonna toetus, kohati ka majandustegevusest saadud tulu.
Kohalik rahvas ei rutta küll kogudusega liituma, kuid hindab enamasti kõrgelt kiriku panust kogukonnaellu. Näiteks pälvis Puhja kogudus vallalt aasta teo tiitli muusikaelu edendamise eest ning sai kaasava eelarve raames raha kiriku elektrisüsteemi remondiks. Nõos tähistab kogudus koos kogukonnaga Eesti lipu päeva.
Rõngu kogudus on rõõmus sidemete üle kooli ja kohalike tegusate noortega, Rannu oma teeb koostööd kohaliku maanaiste seltsiga. Otepää kogudusel oli siiski põhjust nuriseda selle üle, et Eesti lipu keskuse arendamine ei edene ning kohalik kool olevat võõrdunud nii kirikust kui isamaalisusest.
Suurim kogudusi ja kogukonda ühendanud ettevõtmine oli aga kirikute öö Valgas ja Valkas. Kaasa lõi 11 sealset kristlikku kogudust ning pühakodasid külastas kokku üle tuhande inimese. Valga luterliku koguduse elu elavnemine leidis sinodil üldse mitmel korral äramärkimist.
Vahel tuleb ette ka erakorralisi sündmusi. Karula kanti laastas mullu suvel näiteks tromb. Kirik pääses imekombel kahjustusteta, kuid mitmed ümberkaudsed hooned kaotasid katuse. Elekter oli pikka aega ära ja teed langenud puude tõttu läbimatud, paljud inimesed kandsid suurt majanduslikku kahju. Samas ühendas läbielatu omal moel nii kogukonda kui kogudust.
Peapiiskopi hinnangul väärib Valga praostkond teiste seast esiletõstmist aga eriti seoses süstemaatilise ja ühiselt korraldatud lastetööga, mida tehakse Soome misjoniseltsi Kylväjä toel. Elavnemist on märgata ka noortetöös.
Ülemkarjane avaldas heameelt sellegi üle, et praostkonnas jätkub kodude külastamise tava, mis Põhja-Eestis olevat tagaplaanile jäänud. Lisaks sellele on Elva õpetajal praost Ehasalul olnud tavaks kaks korda kuus käia sealses haiglas haigeid vaatamas, Hargla kogudus teeb aga väga tihedat koostööd ümberkaudsete hooldekodudega.
Kokkuvõttes võis Viilma oma ettekandes nentida, et kiriku tõeliseks südameks pole mitte kirikuvalitsus, vaid igapäevast usuelu edendavad kohalikud kogudused. Valga praostkonnas tuksub kiriku süda peapiiskopi meelest heas rütmis.

Haldusreform toob muutused
Peapiiskop tõi esile ka koguduste rolli reformatsiooni alguse, rahvakiriku loomise ja Eesti iseseisvumise juubelite tähistamisel. Rahvakirikuna peab EELK tema meelest tänapäevalgi teenima mitte ainult oma liikmeid, vaid kõiki Eesti inimesi. Selleks on kirikul olemas ka vajalik taristu kogu riiki hõlmava kogudustevõrgu näol.
Palju räägiti ka eelseisva haldusreformi mõjust kirikuelule. Kui varem tegutses ühe omavalitsuse alal sageli üksainus EELK kogudus, siis näiteks loodavas Valga suurvallas saaks neid olema tervelt viis. Peapiiskop Viilma leidis, et kujunev olukord pakub kogudustele uusi võimalusi. Kui vallamaja kinni pannakse, võiks just kirikust kujuneda kohaliku elu keskus.
Küllap sõltub seejuures palju ka koguduse töötegijatest. Et näiteks Karula rahvas oma vaimulikust lugu peab, võis veenduda sinodi lõpus toimunud jumalateenistusel. Nimelt toimus selle käigus Karulas juba 1992. aastast diakonina teeninud Enno Tanilase introduktsioon koguduse õpetaja ametisse.
Lisaks Valga praostkonna vaimulikele teenisid kaasa piiskop Joel Luhamets, Võru praost Üllar Salumets ja õpetaja Andres Tšumakov.
Väike Karula kirik oli kohalikest inimestest tulvil ning teenistuse järel olid paljude õnnitlejate seas ka Valga maavanem Margus Lepik ning Karula vallavanem Rain Ruusa.
Rain Soosaar

Valga praostkond
11 kogudust teenib 8 vaimulikku.
2016. aastal oli liikmesannetajaid 1128.
Kirikukogu liikmeteks valiti Vallo Ehasalu, Tiit Kuusemaa ja Ingmar Laasimer.

Teemad:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)