Esileht » Uudis » Uudised »

Kogukondlikus iseolemises

26.08.2020 | | Rubriik: Uudised
Selle 150 x 150 cm suuruse kuke pildi valmimiseks andis oma panuse poolsada huvilist, igaüks sai värviga katta ühe ruudukese sektoriteks joonitud linnukujutisest. Kerstin Kask.

16.–23. augustini, tänavu juba 12. korda toimunud Kose kihelkonnapäevad pakkusid pühapäevast pühapäevani sündmusi igale eale ja maitsele.

Läbi kihelkonnapäevade kogu­konda liita on tuntud võte, ilmneb Eesti kultuurikalendrit sirvides. Et ajalooline kihelkond asub ümber kiriku, on seegi levinud, et programmis on keskne koht pühakojal. 

Ometi pole reegliks, et ki­hel­konnapäeva korraldus­toim­kond koosneks koguduseliik­metest ja koguduse vedada jääks sisu loomine. Aga just nii on  Kose kihelkonnapäeva­dega, mis piirkonna kul­tuu­­­rielu elavdajana on oo­­datud sünd­­mus ning aas­ta­­tega väära­ma­tuks suvetraditsioo­niks saa­nud. Päevade korraldaja on kogudus.

Saame peetud

Kose õpetaja Kerstin Kask ni­metab rahuloluga hääles, et kihelkonnapäevad on Ko­se valla kultuurikavas kui ko­gukondliku identiteedi võt­mesündmusi. „Meil on aga alati koostööpartnereid, kes aitavad mõtteid genereerida ja ideid teoks teha,“ toonitab ta, nimetades teiste hulgas näitena Kose Avatud Noortekeskust ja Kose-Uuemõisa külaseltsi. Vaimuliku sõnul lähtus umbes 15 inimesest koos­nev toim­kond kava kok­kupane­mi­sel üles­andest pak­kuda näda­la­ jook­sul iga­le maitsele mee­le­pärast.

„Ühelt poolt on oluline, et endal oleks tore olla, aga teisalt oli soov näidata laiemalt, mida tehakse koguduses ja mis on kirik,“ vastab Kask küsimusele, millest lähtutakse päevade sisu loomisel. Ta märgib, et enamik osasaajatest ei ole iga pühapäeva kirikulised, seega on kihelkonnapäevadel mõnegi inimese jaoks ka kiriku lävepakku madaldav mõju. 

Kuigi veebruaris korraldamisega alustades ei olnud koroonaepideemia veel märksõnaks, lähtuti hiljem koosolekutega Zoomi kolides põhimõttest, et „ära jätta saab alati, aga äkki ikka saame päevad peetud“. 

Keskmes tornikukk

„Mul on rahu südames, hea tunne lõppevast nädalast,“ tunnistab Kose koguduse juha­tuse esi­mees Andres Õis pühapäeva õhtul pärast ki­rikukont­ser­ti Laikrete pe­reansamb­lilt. Olles 11 kor­­da korraldustoim­kon­­da kuu­­­­­­lu­­­nud, toonitab ta, et ki­­­hel­­konnapäevad ei ole kul­tuurifestival ega tohi ka selleks kujuneda: „Oluline on kristlik mõõde, vaimsete seoste loo­mine ning hoidmine. Iga tee­ma, mis me kavva võtame, peab sobituma sellesse. Mi­nu meelest on meil see õnnes­tunud.“ 

Aastate eest nulleelarvega alustanud, püütakse ka täna kokkuhoidlikult hakkama saada. „Eelarve oli tänavu umbes 3000 eurot, millest 2000 eraldas Kose vald ja ühe tuhandega saime oma jõududega hakkama,“ selgitab Andres Õis. 

Sündmuste nimekirjast oma lemmikut nimetada ei ole tema sõnul kerge, aga keskseks tegelaseks kujunes üsna jõuliselt tornikukk. Koostööst kunstikooliga on kuketeemaline näitus huvilistele jätkuvalt kaeda nii Kose kiriku tornis kui ka pastoraadis. 

Remondi ajaks tornist alla toodud ajaloolise tornikukega kohtumist pakuti kihelkonnapäevade raames korraldatud kirikutuuridel. 

„Kukk kui ärataja, valv­suse­le manitseja, kristlik sümbol pakub ammendamatut inspi­rat­si­ooni,“ märgib Õis, lisades, et kogudusel on plaan kukk koos munaga enne tornitippu tagasi viimist üle kullata. Ikka selleks, et „inimesed enda ni­na eest kaugemale näeks, et nad tõstaks silmad taevasse ja et kirik oleks juba kaugele hästi paista“.

Liina Raudvassar 

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)