Esileht » Uudis » Uudised »

Koguduste majanduslik toimetulek

01.03.2017 | | Rubriik: Uudised

Pilt1 Pilt2Koguduste eesmärk on kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest, inimeste hingi hoida ja vaimulikult toita. Kõigeks selleks vajame ka materiaalseid vahendeid.

Meie kirik koosneb 167 kogudusest, mis omavad väga erinevaid võimalusi, kuidas materiaalselt toime tulla. Mõnel õnnestub see paremini, teised lepivad vähemaga. Pankrot on taasiseseisvunud Eestis välja kuulutatud vaid Narva kogudusele.
„Toimetuleku piir ei jookse linna ja maa, väikeste ja suurte koguduste vahel. Palju sõltub koguduse initsiatiivist, suhetest kogukonnaga ja oskusest majandada,“ ütles Eesti Kirikule kantsler Ülle Keel.
Kuidas siis kujuneb koguduste tulubaas? Kiriku põhikirja järgi moodustab koguduste vara tulu olemasolevalt varalt, annetused, pärandused, liikmemaksud ja -annetused, korjandused ja muud seaduslikud tulud.

Toimetuleku piir
Et teha üldkiriklikke üldistusi, saab vaadelda 2015. aasta koguduste statistilisi aruandeid, sest 2016. aasta aruanded pole veel kõik laekunud. 2015. aastal oli kõikide EELK koguduste tulu kokku 7 997 234 eurot.
38 koguduse kõrval, mis saavad kogutulust 73%, on 51 kogudust, kelle laekumised jäid alla 10 000 euro. Eestis toimuva haldusreformi taustal võiks küsida, kas kuskil jookseb piir, kust alates oleks väikestel kogudustel mõistlik kaaluda ühinemist, et paremini hakkama saada.
Kantsler Keele sõnul pole kirikuvalitsusel plaani koguduste sundliitmise teed minna. Ta leiab, et isegi kui otsida kriteeriume, mille järgi soovitada liitumist, siis aasta eelarve pole selleks parim: „Tuleb näha arvude taha. Eelarve võib olla väike, aga kogudus tuleb sellega suurepäraselt toime. Siiani on kogemus, et ka väikesed kogudused eelistavad olla iseseisvad. Kirikuseadustikus on võimalus ühinemiseks olemas. Meenub vaid Kiviõli ja Lüganuse koguduse ühinemine 1997. aastal.“

Koguduste omatulu
Koguduseliikmete panus eelarvesse moodustas tulust 28%. Sellest andsid nimelised liikmeannetused 15%, korjandused 10% ja annetused ametitalitustelt 3%. Lisaks saadi tulusid kinnisvaralt (13%).
Kirikuseadustik soovitab liikmeannetuse suuruseks 1% koguduseliikme aastasest netosissetulekust. 2015. aasta keskmine liikmeannetus oli 41,61 eurot. Kogudusi, kus see näitaja oli üle keskmise, oli 57. Väikseim keskmine liikmeannetus kogudustes oli 5,68 eurot ja suurim 128,32 eurot.
Korjandused on anonüümsed ja kindlasti annetavad ka need, kes harva või juhuslikult pühakoda külastavad. Ent siiski koguneb suur osa korjandustest meie oma liikmete toel. Kui korjanduste summa liita keskmisele liikmeannetusele, siis on nende panus suurem – 67,94 eurot.
Kogu liikmeannetuste tulu ei jää kogudustele. Igalt liikmeannetuselt makstakse keskvalitsusele makse, milleks on kirikukassamaks (10%) ja solidaarsuskassamaks (5%). Solidaarsuskassamaks suunatakse tagasi neile kogudustele, kel on raskusi vaimulikele palga maksmisega. Kirikukassamaksu kasutatakse üldkiriklike allasutuste ülalpidamiseks. Nõnda jääb koguduse vajadusteks igalt liikmeannetuselt 85%. Lisaks on olemas praostkondade tegevuse toimimiseks praostkonnakassamaks, mille määra otsustab iga praostkonna sinod iseseisvalt.

Tulud kinnisvaralt
Silma jääb, et liikmesannetajate arv kahaneb aasta-aastalt, aga liikmeannetuste summa kasvab. „Ilmselt on inimeste suhtumine ja olukorra mõistmine muutunud. Ehk ei peeta enam nii oluliseks nimelise annetuse registreerimist. On ka neid, kes on kirikut toetanud anonüümselt,“ kommenteeris olukorda kantsler Keel.
Kinnisvarast saadav tulu oli kogudustes väga erinev. Kui 75% kinnisvara tulust läks 19-le kogudusele (11,38% kogudustest), siis puudus vastav tulu 44 kogudusel.
Mõtlema panev on fakt, et kinnisvarale kulutati 2,52 korda rohkem (2 673 166 eurot), kui sellest tulu saadi. Kulud kinnisvarale (sealhulgas maamaks) moodustavadki kõige suurema kuluartikli ehk 35,08%. Riigi tugi selles pühakodade programmi kaudu oli 396 791 eurot. „Koguduste panus kinnisvarasse, millest enamik on muinsuskaitsealused kirikuhooned, on väga suur. Sellest peaks rohkem rääkima,“ juhtis tähelepanu kantsler Keel.

Elujõulise koguduse tunnus
Väljastpoolt kogudust saadavast tulust moodustab riigi toetus 17%, projektidest laekunu 7%, sponsortoetused 5% ja välisannetused 10%. Muude tulude alla liigitus 16% ja määratlemata tulude alla 4%.
Positiivseks koguduste iseseisvuse seisukohalt on, et välisannetuste määr on aasta-aastalt vähenenud. 107 kogudust sai annetusi välismaalt/sõpruskogudustest. Siiski oli 12 kogudust, mille sissetulekutest 50% või enam moodustasid välistoetused. „Kui kogudusel tuleb üle poole tuludest välismaalt, siis on see natuke ohtlik. Elujõulise koguduse tunnus peaks olema see, et on olemas kohalikud inimesed, kes toetavad erinevatel viisidel koguduse tööd,“ ütles kantsler Keel.
Kätlin Liimets

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)