Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koguduses kasvab uus põlvkond

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

  Vana Testamendi laulik küsib pühakirjas: «Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge?» ja vastab: «Kui ta seda peab sinu sõna järgi.» (Ps 119:9 jj) Ega see tänapäeval kerge ole, ometi on kogudusi, kus noored Jumala seadusi tundma õpivad ja neid järgivad. Ühe niisuguse leiab Piibe maantee äärest Järva-Jaanist.

13.-14. sajandi vahetusel ehitatud kirikut Järva-Jaanis otsida ei tule, see kõrgub vana Tartu-Tallinna maantee ääres ja paistab 1881. aastal ehitatud läänetorniga hästi kätte. Otse vastas üle tee on tuletõrjemuuseum ja selle kõrval umbes 150aastane pastoraat. Omaaegsetest kirikumõisa hoonetest on säilinud veel tall-tõllakuur, paekivist, nagu teised siinsed vanad hooned.
Sõnum, mida ajalooline maja kannab, on kaugelt vanem, aga kõnekas ka praegu: «Issanda tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest. Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.»

Teadmisi jagades
Neid ja teisi teeradu aitab tundma õppida Peipsi ääres Tammispääl sündinud, aga läheduses Ahulas kasvanud õpetaja Katrin-Helena Melder, kes ka siinses gümnaasiumis ja õhtukeskkoolis ametis on. Ei ole ta saanud usuteaduse instituudis ega pastoraalseminaris saadud loorberitele puhkama jääda.
«Igal pool, kuhu ma olen läinud, on mu juurde tuldud kutsega, et tule ja õpeta,» ütleb Katrin-Helena, kes sai ordinatsiooni 12 aastat tagasi ja kel seljataga teenimine Amblas ja Ridalas, töö kohta koolis. Järva-Jaani gümnaasiumis, kus koos õhtukooliga on 230 õpilast, õpetab ta 2. ja 5. klassis kultuurilugu, gümnaasiumis kunstiajalugu, abiturientidele filosoofiat, õhtukooli õpilastele muusika- ja kunstiajalugu.
Kõige vaimustunumad on tema sõnul noorimad, aga hea on tööd teha ka gümnasistidega, vahel on aga raske kontakti saada 5. klassiga.

Teadmisi hinnates
Võiks öelda, et keskmist põlvkonda, kel kodus vaja pere eest hoolt kanda, tööl käia ja eakate vanemate eest hoolitseda, kirikus ei näe.
Ongi nagu sümboolne, et siin, kus 1865. aastal pastor Christian Kelch Põhja-Eestis ühe esimese talurahvakooli asutas, noored kiriku juurde tulevad. Iga aasta on sügisel koondunud grupp lapsi pühapäevakooli, viimases grupis oli neid 17.
Sama palju osalejaid oli noorteüritustel, leeriõpetust sai 19 noort ning ristiti 25 last ja noort. Et pühapäevakooli kaks ja noortetöö teine kaks juhendajat omaenese tarkusest toime ei peaks tulema, on kogudus hoidnud suunda, et soovijaid võimalikult palju koolitusele või ka erinevatele kiriku üritustele saata, koguduse kulul.
Pühapäevakooliõpetaja Heidi Tüvi lõpetab praegu kooli, samuti abiõpetaja Ragne Nazimov. Tene Metsma on pärast õpinguid pealinnas möödunud sügisest kodus tagasi ja juhendab noori nii noortekeskuses kui ka koguduses ning lõpetab Talu laagrikeskuses piibli- ja misjonikursust. Teine noortejuht ja ka koguduse sekretär ning perenaine Gerly Meister on lapsehoolduspuhkusel, kuid aitab võimalusel kaasa. Kooliteed käib ka koguduse noor kirikumees, 21aastane Ahti Suviste.
Kolmainupühal peeti kirikus ristimis- ja leeripüha, kahe ja poole nädala pärast on aga laste ristimispüha. Äsja möödunud võidupühal oli külas St Tönise sõpruskogudus, et tähistada 20 aastat kestnud häid suhteid. Tänu sõprade abile toimibki laste- ja noortetöö ladusalt ning mõni koguduse aktiivne noor on välismaale kirikupäevadele saanud. Nüüd toodi noortele kingitusena kaasa nn jutukott, mille abil on võimalik lihtsalt piiblilugusid jutustada ja esitada.

Teadmisi kasutades
Muinsusväärtusega kiriku ja pastoraadi eest hoolitsemine nõuab aega ja raha. Kuna viimast napib, tuleb lisaks kogudusele ja koolile misjonikeskuses töötaval ning vaimulike konverentsi juhatuses, juhatuseesimeeste toimkonnas ja veel mujalgi kaasamõtleval ja kaasategutseval Katrin-Helenal leida aega kirjutada projekte.
Eestimaa üks vanematest kelladest, 15. sajandist pärinev, on kirikutornist alla võetud ja asendatud uuega. Neli aastat koguti raha oreli remondiks ja ka sellega on valmis saadud. Tasapisi on igal aastal midagi tehtud, selle eest on hoolt kandnud kakskümmend aastat juhatuse esimehe ametit pidanud Kuno Agan, kelle aadressil jagub lõputult tänusõnu.
«Nii me tasapisi teeme. Inimesed on kõige olulisemad, neid tuleb hoida. Minu mentor Tiit Salumäe ütles, et koguduse ehitamine käibki koos remondiga käsikäes,» ütleb kohapeal pastoraadis elav Katrin-Helena.
Sel aastal algavad tornikiivri parandustööd, kolme-nelja aastaga loodetakse kirikule saada uus katus, sest praegune on avariiline. Ka puukuuri ja garaaži aset täitvale tõllakuurile oleks uut katust vaja, selleks pole aga kuskilt raha küsida.
Kuno Agan käib hoolsalt iga päev valdusi üle vaatamas ja lund lükkamas või muru niitmas. Heal majapidajal tööst puudust ei tule. Teadagi on mure suure pastoraadi kütmisega ja talvised külalised peavad oma tulekust nädal aega ette teatama. Kui aga hoone kõik 12 ahju ära kütta, on siin mõnus ka suure pakasega.
Rita Puidet

Järva-Jaani koguduse aktiiv
Õpetaja Katrin-Helena Melder
Juhatuse esimees Kuno Agan
Organist Nadežda Nazimov
Noortejuhid Gerly Meister ja Tene Metsma
Pühapäevakooliõpetajad Heidi Tüvi ja Ragne Nazimov

Pildigalerii: