Kogudusele kingiti kaks lippu

Eesti lipu 120. aastapäeva tähistati pidulikult Järva-Peetri kirikus tänujumalateenistuse ja lipuplatsi pühitsemisega.
Heinakuu 24. päeval peetud jumalateenistusel meenutati ka EÜSlast Christoph Beermanni tema 140. sünniaastapäeval. Beermannide perekond, kelle viimne puhkepaik on Järva-Peetri kirikaias vastrajatud lipuplatsi kõrval, on Eesti lipu ajaloos otsustavat tähendust omanud.
Kolm koduvärvi
Christoph Beermanni õde Emilie oli üks kolmest lipuvalmistajast 1884. aastal. Christoph ise oli 1870. a asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsi «vanamees», kes 1884. aastal Otepää kirikus sinimustvalge lipu pühitsemise ajal oli lipuhoidjaks ja pidas kõne lipu värvuste tähenduse kohta. Kuigi kõne teksti ei ole jäädvustatud, on toona välja öeldud selgitus värvide tähenduse kohta käibel tänaseni. Seltsi lipust rahvuslipuks ja riigilipuks saanud sinimustvalge sinine värv sümboliseerib isamaa ustavust, must sihikindlust ja valge südamepuhtust.
Lipu kolmel värvil on ka EÜSlasest pastori Martin Lipu (1854-1923) lipulaulust tulenev poeetilisem seletus: sinine tähendab kodumaa taevasina ja usku paremasse tulevikku, must on kodumaa mulla ja raske mineviku värv, valge väljendab lootust ja ausust.
Christoph Beermann sündis 1864. aastal Põltsamaal koolmeistri ja kirikuehitaja Gustav Beermanni pojana. Christoph Beermann lõpetas Tartu ülikooli, pastori kohta saamata siirdus ta Venemaale. Järva-Peetri kogudust teenis ta pärast Eestisse naasmist 21 aastat (1916-1937) ja kui 1939. aastal baltisakslased Eestist lahkusid, jäi ta Eestisse. Koduloolane Einar Hiob teab rääkida, et Beermann keeldus lahkumast, kuna Eesti lipu hoidjana oleksid tulevased põlved talle seda ette heitma hakanud. Beermann suri 1939. aastal.
Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Raul Sulbi ütles teenistusel, et Beermann on oma elu ja teenimisega tõestanud, et ta on olnud lipuvärvide vääriline hoidja.
Ühine püüe
Järva-Peetri kogudusele kingiti pidupäeval kaks lippu. Eesti Vabariigi valitsuse poolt kingitud lipu tõmbasid kiriku ees lipumasti endine koguduse juhatuse esimees Artur Pall ja tänane esimees Aldo Tamm. Eesti Üliõpilaste Selts kinkis kogudusele originaallipu koopia.
1991. aastal võeti Läänemardi talus korstna vundamendi all enam kui pool sajandit peidus olnud originaallipp välja, tagastati EÜSile, restaureeriti ja on nüüd hoiule antud Eesti Rahva Muuseumi, kust see välja tuuakse vaid erakordsetel puhkudel. Üks selliseid kordi oli selle aasta 4. juunil Otepää kirikus.
Raul Sulbi selgitas, et originaalist on tehtud vaid mõni koopia: 1994. a lipu 110. aastapäevaks (seltsi esinduslipp), 1996. a (on hoiul Otepääl lipumuuseumis), 2004. a Järva-Peetri kogudusele ja seltsi teine esinduslipp, (pühitseti 4. juunil Otepääl).
Järva-Peetri kirikus lipud pühitsenud peapiiskop emeeritus Kuno Pajula rõhutas lipu kui sümboli olulisust ühele rahvale: lipp ühendab, lipp kohustab.
«Oma lipu eest toome tänu Jumalale ja eelnevatele põlvedele,» jutlustas jumalateenistusel koguduse õpetaja Lea Heinaste, kes tõi ajaloost esile kirikuõpetajate aktiivsust ühiskondlike protsesside suunamisel. Christoph Beermann on sellest elav näide.
Jumalateenistusel teenisid ka abipraost Tõnu Linnasmäe ja Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder.
Lipuhoidjad
Tartu rahu aastapäeval välja kuulutatud lipuaasta üritused kestavad. EÜSil kui Eesti lipu hoidjal on sel puhul olnud palju esindusüritusi: Martin Lipu päevad Nõos, lipuaasta tähtsündmus Otepääl, EÜSi ajalookonverents, Jakob Hurda 165. aastapäeva tähistamine.
Raul Sulbi ei välistanud võimalust, et tüüpilise sissepoole elava seltsi poole samalaadse ürituse, nagu see oli Järva-Peetris, korraldamise sooviga ei pöörduta, sest EÜSis on olnud aegade jooksul nii mõnigi Eesti elule tooni andud teoloog. EÜSi liikmeid oli Järva-Peetri kirikuski jumalateenistusel.
Sügiseks on oodata lipuraamatu väljatulekut, mida esialgse kava kohaselt jagatakse koolidele.