Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Koguduseelu käib tõusude ja mõõnadega

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

19. sajandil ehitatud Lihula kirik. Koguduse majanduselu juhib Jaak Kastepõld. Kogudusse kuulub 28 liikmesannetajat.

Nii kinnitab Lääne praostkonna Lihula, Mihkli ja Karuse koguduse vaimulik Kaido Saak, kes kahes viimases koguduses on hooldajaõpetaja.

Need paar-kolmkümmend kilomeetrit, mis kirikuid eraldavad, oleksid just kui pikemad, kui mitmele asjale mõelda. Karuse Margareeta ja Mihkli Miikaeli kiriku ajalugu ulatub 13. sajandisse, Lihula Eliisabeti kiriku oma 19ndasse. Silmapaistvaim neist on Mihkli, mille laes on välja tulnud maalingud. Aga unikaalseks teeb ta suurejooneline kompleks, mille võimsusest saab aimu praegugi.
Kõige noorem, kohalikust, kehvema kvaliteediga paest ehitatud Lihula kirik kannab uuema aja märki, suured aknad lasevad valguse sisse ning koos heledate seintega loovad valgusküllase ja sooja mulje. Ja muidugi on sellel positiivne tulemus: pühakoda ei kannata rõskuse koorma all.

Visad ja elujõulised
Päikselisel õhtupoolikul kõiguvad Lihula kiriku ees värviküllased floksid, aga mitte tuules, vaid hoolsa perenaise Malle Saagi käte all. 70ndate alguses rajatud peenral kasvavad vana aja lilled, need on visad ja elujõulised. Kiriku lähedal korrusmajas elav koguduse õpetaja Kaido Saagi ema käib nende eest hoolitsemas ja tunneb toimetamisest rõõmu. Kohustust tal selleks pole, sest ta on Kirbla koguduse liige.
Poeg aga ütleb: «Mõni inimene lihtsalt on niisugune, et ei saa niisama istuda.» Kuna kogudusel on Lihulas mitu maja ja proua Mallet jätkub ka mujale kui ainult kiriku juurde, ütleb ta naljatamisi, et on poole Lihula majahoidja, sest kontrollib igal hommikul üle, et kuskil ei vedeleks prahti.
Nagu talulilled, on elujõulised ka vanad naised. Igas koguduses on neid, kes koristavad ja küpsetavad. Näiteks Lihula kiriku kõrval elav Liisi Tükk, meenub õpetaja Saagile. Kirikutruid usuõdesid leiab ka Mihklis: Linda Tammer, kelle isa oli kirikumees; Tartust pärit Ene Reet Viljak, kes EPA lõpetamise järel Läänemaale suunati; ustav palveõde Silvi Lootsmann Pikaverest.
Neil päevil palus üks sage jumalateenistusel käija õpetajalt puudumise pärast vabandust. Igasugust juhtub, aga õpetaja peab end viletsaks kupjaks, puudutagu see kirikuskäimist, vabatahtlikku tööd või liikmemaksu tasumist. «On tore, kui inimesed tulevad ütlema, mida tuleks teha. Annetustega on samamoodi, algatus võiks tulla inimestelt,» ütleb õpetaja.
Vaimulik meenutab üht toredat lugu krooni ajast, kui vestles Kasari jõe ääres vene kalamehega. Räägiti elust ja muustki ning kalamees võttis taskust 500kroonise. Kaido Saak ajas vastu, et pole vaja. Siis aga kuulis: «Eto ne tebe, a dlja boga.»

Ristitud ja leeritatud
Iga paik ja iga kogudus on tõesti omanäoline. 1399 elanikuga Lihulas on koguduses liikmesannetajaid 28. Koonga vallas, kuhu jääb Mihkli kirik, on elanikke 1121, koguduses aga on maksumaksjaid neli korda rohkem kui Lihulas. Põliselanikud on need, kes paigale vaimsuse annavad. 25 elanikuga Mihkli külas on tugevad vennastekoguduse juured ja palvetunnid Pikavere palvemajas toimuvad üle nädala. Ikka nii, et üks nädal on jumalateenistus kirikus, teine nädal kuulutustund palvemajas.
Kuigi Mihkli küla on peaaegu tühi, oli möödunud aastal üle nädala pühapäevakool ja kirikus seitse või rohkem inimest. Järgmise aasta aruandes arvudega kiidelda ei saa, sest kõik külaelanikud on ristitud ja leeritatud, naerab õpetaja.
Lihulaski on suur osa elanikkonnast ristitud ja leeris käinud. Viimase 20 aastaga on leeris käinud kuskil 250 inimest, võib õpetaja tõdeda. Möödunud aastat iseloomustab suur ristimiste ja leeritamiste arv. «Sel aastal tuleb ehk sama palju, aga eks see jõnksudega on. Mõned aastad on palju kehvemad.
Nüüd kogunes leeritundi tore sõpruskond ja oli korralik leeripüha, mida pole 1990ndate algusest olnud. Kirik oli rahvast täis,» kommenteerib õpetaja olukorda, kus altari ees seisis kümmekond leerilast.
See ei tähenda veel reaalselt koguduse kasvu ja noorenemist, sest pooled liikmed on kogudusega seotud vanemate kaudu, aga elavad juba mujal.
Eks aeg näitab, aga jumalateenistust pole õpetaja pidanud ära jätma ja organist on teenistustel alati kohal. Organistidega on kogudustel vedanud, sest Lihula muusika- ja kunstikool on hea pinnas: sealsed õpetajad Merje Vahula ja Anu Kurm (Karuse) ning Raili Küttmann (Lihula ja Mihkli) teenivad jumalateenistustel kaasa.
Lastetööd on Mihklis juhendanud Reet Pikkmets.
Tühjaks on jäänud ka Karuse küla, kus elanikke 26. See annab tunda ka koguduseelus. Liikmesannetajaid oli möödunud aastal 16, aktiivne tuumik hoiab kogudust välja suremast ja hooga meenub pööripäevapalvuseid korraldav Jüri Keskpaik, ent järelkasvust pole mõtet rääkida.

Universaalsed inimesed
Õpetaja Kaido Saak meenutab jutuajamist oma vaimulikutee algusest toona veel praost Tiit Salumäega, kes märkis, et väikeses koguduses peavad inimesed olema universaalsed. Heaks näiteks on Karuse, Lihula ja Mihkli koguduse diakon Meelis Malk, kes peab vaimuliku ameti kõrval veel ilmalikku ja väga vajalikku. Naljatades ütleb õpetaja tema kohta, et ta on diakooniline korstnapühkija.
Sisse tulnud ja välja läinud raha üle peab arvet Hanila valla pearaamatupidaja-finantsjuht Eda Männilaan, kes teeb mitmele kogudusele raamatupidamist ja koostab aastaaruande. Kassadokumente hoiab korras õpetaja ise.
4–5 aastat tagasi liitus Lihula kogudusega Raul Soots, mees parimas eas, kel pensionini veel kümmekond aastat. Tema lööb kirikus kella, kütab ahju ja teeb remonditöid. Kogudusele on tagastatud vana köstrimaja, kus tehakse remonti. «Kui ülearust raha on, siis teeme,» ütleb õpetaja ja näitab suuremat ruumi, mis hakkab ilmet võtma. Siiani pole olulist materjalikulu olnud, Raul on teinud tööd vahel tasuta, vahel väikese raha eest.
Vahesein on maha võetud, tekkinud suurem ruum on krohvitud ja tekitatud altari moodi koht, kuhu küünlaid panna. Seda saaltuba kavatsetakse kasutada peiede pidamiseks või vanainimeste kohvikuna. Ehitatakse nii, kuidas raha ja indu on, kogudus endale ehitusega liiga ei tee.
Nüüd on vaja hakata põrandat alla panema, see nõuab suuremat väljaminekut. Usun, et ettevõtmine tasub igal juhul ära, sest kogudus saab endale kenad ruumid, mille üle saavad rõõmustada kõik lihulased.
Rita Puidet

Koguduste juhid
Helle Lilleoja, Karuse
Jaak Kastepõld, Lihula
Targo Pikkmets, Mihkli