Esileht » Uudis » Uudised »

Kogudused osana ühiskonnast

16.09.2015 | | Rubriik: Uudised

Avo Üprus innustab kogudusi ja kristlikult mõtlevaid inimesi taotlema rahalisi vahendeid kodanikuühiskonna sihtkapitalist. Liina Raudvassar

Kodanikuühiskonna sihtkapital on oluliselt kaasa aidanud Eesti kodanikuühiskonna arengule, kinnitab Eesti Kirikule antud intervjuus kiriku diakooniatalituse juhataja õpetaja Avo Üprus, kes kutsub kogudusi ja kiriklikke organisatsioone üles taotlema oma ligimest teenivatele projektidele rahastust just sellest allikast.

Kui suured on kiriku võimalused rääkida kaasa meie kodanikuühiskonna arengus?
See sõltub suuresti kirikust. Minu hinnangul on kirikus tajuda nihet avatuse ja solidaarsuse poole, osalemise suunas. Kindlasti on siin tegemist põlvkondade vahetumisega, alustades kirikuvalitsusest, aga mitte ainult. Inimesed erinevates kogudustes astuvad samas rütmis, sõltumata sealjuures kiriku diakooniatalituse suunamisest. Viimastel aastatel on koguduste plaanis tegijaid juurde tulnud, mis on kirikut tervikuna lähendanud kodanikuühiskonna arengus kaasa rääkima.

Palun räägi enda panusest, miks ja kuidas suunad kirikut otsima koostööpartnereid ja leidma tegevuseks vahendeid.
Viimased viis aastat olen tegelnud selle nimel, et kirik tuleks tagasi «keset küla». Et rohkem inimesi mõtleks kaasa meie teemadega ja saaks aru, et kirik on osa ühiskonnast ja me võime teha koostöös omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega ilusaid asju. Seda mõistes oleme abikõlblikud, aga kui me sellest aru ei saa, oleme ennast järjekordselt nurka mänginud.
Minu töö eesmärk on kasvatada koguduste võimekust ühiste eesmärkide hoidmisel ja saavutamisel. Selleks on vaja ressurssi ja infot ehk teadmist, mida on vaja teha, et saada vajalik raha ja jõuda vajalike inimesteni. Tahaks rõhutada, et raha taotlemist ei maksaks häbeneda, sest raha on vastutustundliku vaimu käes atribuut ja see tulebki ära võtta nende käest, kel vastutustunne puudub.
Mitte robinhoodiliku meetodiga, vaid saades võrdseks, kompetentseks taotlejaks, keda iseloomustab ausus ja läbipaistvus. Lähiaastate oluliseks eesmärgiks on saavutada, et sellist arengusuunda ei jagaks üksikkogudused, vaid et see oleks üldkiriklikult mõistetud, aktsepteeritud ja saavutatud.
Kiriku töötegijana teen endast oleneva, et kirik oleks nähtav, teeniv, vaimustav, usklik jne.

See eeldab kirikult väljatulemist müüride vahelt?
Eks kiriku seeski valitseb kahesugust arvamist: ühed soovivad, et kirik tuleks keskväljakule oma sõnumiga, teised eelistavad jääda müüride vahele. Peame meeles pidama, et meie oleme suuresti need, kes 21. sajandi kiriku näo kujundavad. Kas soovime, et see läheks ajalukku karikatuurina või et see oleks avatud ühiskonnale sobilik – see on otsustamise koht.

Kas kirik on maksimaalselt ära kasutanud võimalusi, leidmaks oma tegevuseks vajaminevat rahastust?
Ma ei ütleks. Kindlasti ei ole maksimaalselt ära kasutanud, isegi mitte optimaalselt. Neid muidugi on, aga kahjuks ikkagi vähe, kes regulaarselt hoiavad ennast kursis ja jälgivad pakutavaid rahataotlemisvõimalusi. Teatakse hasartmängumaksu nõukogu ja avatud eesti fondi, aga et allikaid on tegelikult tunduvalt enam, tihti ei teata. Seda, et siseministeeriumi haldusalas on rajatud kodanikuühiskonna sihtkapital, teatakse oluliselt vähem. Ometi julgen just seda organisatsiooni kõigile soovitada.

Milliseid kirikule sobilikke võimalusi pakub kodanikuühiskonna sihtkapital lähiajal?
Eeloleval 2016. aastal on kodanikuühiskonna sihtkapitalil kaks vooru, millele tasub tähelepanu juhtida: arenguhüppe ja teenuste arendamise voor. Esimesena avaneb arenguhüppe voor. Nendest voorudest võivad kõik, nii üksikkogudus kui kiriku asutus, raha taotleda. Loomulikult peab eelnevalt läbi lugema alusdokumendid, viima ennast kurssi tingimustega. Tuleb analüüsida, kas plaanitava tegevusega saavutatakse rahataotluskirjas lubatud areng. Samuti seda, kuidas toimitakse edasi, kui raha kulutatud.

Kuidas viia ennast kurssi pakutavate võimalustega?
1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini toimuvad piirkondlikud arenguhüppe infopäevad, kus saab üksikasjalikku juhatust, tutvustatakse programme ja kandideerimistingimusi. Soovitan huvilistel osa võtta. Ma olen seal näinud koguduseinimesi, näiteks Pilistverest, Harju-Ristist, Tartu Maarjast. Sellest on siiras hea meel, aga ma ei väsi lootmast, et nende hulk suureneb. Lähem info on kättesaadav veebis http://www.kysk.ee/.

Räägid optimistlikult, jättes mulje, et kui on hea idee ja tegijad, siis rahapuuduse taha asi ei jää?
Positiivseid näiteid on. Näiteks saime meie Harkujärve kogukonnakiriku juurde päevakeskuse arendamiseks 29 996 eurot. Pärnu diakooniakeskus sai 26 974 eurot sotsiaalkohviku avamiseks.
Raha ei ole seega kadunud, aga taotlemisel peab muidugi arvestama, et iga sissevisatud õng ei too veel kala, seetõttu tuleb pidevalt lisada uut sööta ja hoida õnged töökorras. Kui on hea idee ning püsiv huvi ja valmisolek eemärgi saavutamiseks tööd teha, siis tõesti pikas perspektiivis asi rahapuuduse taha ei jää.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)