Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kogudused hädas tuleohutusnõuete täitmisega

17.06.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Kogudused on mures pääste­ameti kehtestatud tule­ohutusnõuetega, üha sagenevad kontrollreidid ja trahvid. Mitme kiriku uksed võivad jääda peagi suletuks, sest kogudused ei suuda muretseda päästeameti nõudel kalleid tuleohutussüsteeme.

Näiteks ei lubanud päästeamet Narva Aleksandri kirikus avada mullu valminud kellatorni, nõudes sinna tuletõkkeuksi. Kiriku kellatorni suurim puudus olevat õpetaja Villu Jürjo sõnul see, et tulekahju puhkedes ei pääse pritsimehed sinna.
«Tornil on kuus korrust, kuhu viib keerdtrepp. Kuhugi trepi keskele tuleb projekteerida täielikult sulguv tuletõke. Keeruline väljakutse, aga usun, et arhitekt leiab sellele lahenduse,» ütles Jürjo. Seni saab külastada kellatorni vaateplatvormi ja muuseumi päästekeskuse ajutisel loal.
Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju väitel on koguduselt nõutud koguni kiriku siseuste vahetamist tulekindlate vastu ning ameerikaliku välistrepi rajamist kirikutornile. Siiski on suutnud kogudus end kõige jaburamatest nõudmistest vabaks rääkida.
Hiljuti seisis päästeameti nõudmistega silmitsi ka äsja kirikuhoone tagasi saanud Tartu Maarja kogudus. «Seni oli maaülikool hoones tegutsenud pikendatud tähtajaga päästeameti ettekirjutuste tingimustes, oma piirangute ja mööndustega. Nüüd, enne 29. mai heategevuslikku ja 12. mai juubelilaulupeo avakontserti keelas päästeamet esimese hooga kontserdid hoopis ära,» kurtis õpetaja Peeter Paenurm. Nüüdseks on selgunud, et päästeameti valvsa pilgu all saavad kontserdid ikka toimuda.

Kust võtta raha
Puhja kogudusel tuli aga päästeameti nõudmisel lisaks kahele kirikus olevale tulekustutile osta ka kolmas. «Varem piisas kahest tulekustutist kirikus, kuid 2007. aasta detsembris hakati nõudma ka kolmandat,» selgitab diakon Tiit Kuusemaa.
Lisaks kustuti 700kroonisele maksumusele pidi kogudus ballooni eest tasuma ka 2000 krooni trahviraha, sest tulekustuti soetamine venis liialt. Päästeamet määras Puhja kogudusele veel 2000kroonise karistuse selle eest, et kirikul puudus selline dokument nagu tuleohutusjuhend. See nõue siiski tühistati, kui selgus, et siseministri vahepeal muutunud määrus ei nõua kirikutelt enam tuleohutusjuhendi olemasolu. Siiski peab kirikuustele paigaldama rohelisi mehikesi kujutavad evakuatsioonilambid ning rajama automaatse tulekahju alarmsignalisatsiooni süsteemi.
Vastseliina kogudus veel trahvi saanud ei ole, küll aga on õpetaja Toivo Hollo sõnul ettekirjutustega määratud sunniraha. «Kui nõutud kuupäevaks ei ole näiteks suitsuandurid kirikus, siis on trahv 5000 krooni, lisaks nõutakse litsentsiga korstnapühkijat, tulekustuteid, rohelisi mehikesi väljapääsu märkimiseks,» loetleb Hollo. «Lasime teha uue keskküttekorstna ja -pliidi ning ka katla panime uue. Ei oska öelda, kas nende suitsuandurite jaoks raha kokku saame või ei,» on õpetaja murelik. «Saatsin palvekirja tähtaja pikendamiseks, vastus oli, et kui 1. detsembriks 2010 kirikus suitsuandureid ei ole, tuleb kohe kanda sunniraha 5000 krooni päästeameti kontole, ning kui ka rohelisi mehikesi ei ole uste kohal, siis veel 5000 krooni. Elasime üle Nõukogude okupatsiooni, kuid nüüd vist Euroopa Liit suudab kirikud ikka kinni panna.»

Järelevalve on tõhusam
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna projektide ja ehituskontrolli juhi Margus Leisi kinnitusel selgitab päästeamet praegu kirikute tuleohutusalast olukorda, samuti neile esitatud ettekirjutusi, et määrata kindlaks probleemi ulatus ja investeeringute maht. «Kaardistamine on vajalik, et hinnata üldist tuleohutusalast olukorda Eestis ning kaaluda, milliseid meetmeid on tarvis kasutusele võtta üldise olukorra parandamiseks,» lausus Leis.
Lõuna-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Viljar Schmidt on sagenenud ettekirjutustest tekkinud probleemi kommenteerinud järgmiselt. «Seadus ei tee vahet annetustest elava kiriku ning näiteks kultuurimaja või koolimaja vahel. Varasematel maakondlikel päästeteenistustel ei olnud haldussuutlikkus nii suur ja sellest tekibki tunne, et nüüd on kontroll läinud tihedamaks. See ei ole läinud tihedamaks, vaid pigem täpsemaks ja eks mõnes mõttes ka karmimaks.»
Kuigi siiani pole trahvisummad olnud väga suured, valmistab raha leidmine väikestele maakogudustele parajat peavalu. Sootuks tõsisemat probleemi kujutab endast aga signalisatsiooni rajamine. Kuni 300ruutmeetrise pindalaga kirikud võivad piirduda autonoomse alarmsüsteemiga, mis maksab mõnikümmend tuhat krooni.
Suurematelt kirikutelt nõuab päästeamet aga automaatset alarmsüsteemi, mille maksumus on kuni 100 000 krooni. Sealjuures väikeste maakoguduste aastaeelarve ei pruugi ületada mõndakümmet tuhandet krooni.

Kes kaitseb ja aitab
Veebruaris EELK, siseministeeriumi, muinsuskaitse- ja päästeameti esindajatega toimunud tuleohutusnõudeid arutaval ümarlaual ei jõutud oluliste kokkulepeteni ning kirikupoolsed ootused sätete mittelaienemise osas ajaloolistele kirikuhoonetele ei leidnud kinnitust. See tähendab, et Euroopa Liidu direktiivide alusel kuulub evakuatsiooninõuete tagamise juurde tulekahju autonoomne või automaatne signalisatsioon ja sellest nõudest ei päästa kirikut ükski rakendussäte.
Kantsler Urmas Viilma sõnul tulevad erinevused vaid kirikute suurusest. Seda, kust peaks tulema raha kirikutesse alarmsüsteemide paigaldamiseks, kantsler öelda ei oska.
«Kas kirikute kui kultuuriväärtuste kaitsmine peaks olema ainult koguduse mure või hoopis laiem küsimus? Kas näiteks omavalitsusel peaks olema huvi kaitsta võib-olla terve valla ainsat ajaloolist kultuuriväärtust?» laiutab Viil­ma käsi.
«Suurem osa luteri kirikutest ei vasta päästeameti esitatavatele tuleohutusnõuetele,» lausub Viilma. «Karta on, et kiireid lahendusi selles küsimuses ei tule. Hetkeolukorda saab vaid leevendada tähtaegade pikenduse palumine. Kooskõlastatult siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Auga soovitan kõigil kogudustel ettekirjutuse tähtaega pikendada, ka selle möödumisel.
Ettekirjutuse täitmisel tuleks abi paluda ka kohalikult omavalitsuselt või pühakodade programmist,» soovitab kantsler vaimulikele. «Loomulikult püüab konsistoorium jätkata läbirääkimisi päästeametiga ning siseministeeriumiga olukorra lahendamiseks,» lisab ta.
Mustem stsenaarium on Viil­ma sõnul see, kui ettekirjutused jätkuvad ja raha nende täitmiseks ei ole. Sel juhul ei jäägi kogudustel lõpuks muud üle, kui kirikud maha jätta. «Sellega hoiame siis inimesed eemal ohust, et jumalateenistuse ajal võiks tekkida tulekahju.»

Merje Talvik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)