Kogudus saatis misjonärid teele Taisse

Harkujärve kirikus õnnistati ja lähetati teele misjonärid Karmen Kuill ja Jane Snaith.

Koos oma tiimiga suundusid nad kauge kareeni rahva juurde Taisse, et ehitada koos nendega kirikut.

Te olete ju varemgi kareeni rahva juures käinud. Mille poolest on see misjoniretk eriline?
Jane Snaith: Oleme seda projekti vedanud aastast 2011, kui esimest korda tekkis võimalus tundma õppida kareeni rahvast ja seda etnilist piirkonda ning nende vajadusi. Sellest ajast peale on iga retk sinna olnud eriline. Sel aastal ehk tõesti seetõttu, et oleme otsustanud sellele projektile ja esialgu ainult enda soovil rajanenud käikudele panna ametliku aluse ning luua ka Eestis väike kareeni sõprade ja toetajate ühing, mille kaudu edaspidi projekti vedada.
Samuti on esimest korda meie selja taga kogudus ja oleme välja lähetatud ka koduste eestpalvetajate poolt.

Mäletan, kuidas Karmen suisa võpatas, kui keegi kogemata ütles, et sul tuleb ju varsti puhkus. Mida te seal tegelikult teete?
See on kaugel puhkusest. Kui inimene tahab minna puhkusele Taisse, valib ta ookeani ja kuldsed liivad. Meie missioon on rohkem raske töö moodi. Lisaks kõrge temperatuur, vähene pesemisvõimalus ning olematud teeolud ja keeruline maastik.
Meie grupid on esialgu aidanud seal mägikülades, kus ei ole kooliõpetajaid ja püsivat koolihariduse saamise võimalust, õpetada inglise keelt, mis on nii algtasemel, et sellega saab igaüks hakkama. Oleme abistanud nii kirikute kui lastekülade igapäevavajadusteks tarvilike ehitustöödega. Lisaks oleks vaja rohkem meditsiiniabi, aga ehk sellega saame aidata järgmistel aastatel.

Te esindate sel korral tervet Eesti kirikut ja üht väikest kogudust. Mida see tähendab sinu jaoks?
Minu jaoks on see teistmoodi – Jumalal on oma plaanide teostamiseks meie käed ja meie jalad. Ja meie süda. Usun, et esindame seal ühte väikest osa plaanist, mida Jumal tahab seal korda saata, ja ma loodan, et tunneme selle juhatuse oma südames ära. Et selle projekti taha on haakunud ning otsustanud oma palve- ja misjonisuunaks võtta Harkujärve kogudus, see on väga hea tunne. Isegi kui Jumal meile juhised annab, vajame eestpalveid, tuge ning kodust tagalat ka vaimulikult. See tähendab minu jaoks suuremat julgust ja jõudu, sest eestpalvetel on suurem vägi, kui me seda eales suudame ette kujutada.

Kas teiega retkel ühendust saab ja kuidas?
Sotsiaalmeedia kaudu läbi Facebooki. Telefon seal ei tööta, vahel harva on meie baaskülas Phoeng Khloengis internetiühenduse võimalus. Siis lipsame kuidagi Facebooki ja anname endast seal teada.
Hoiame teid eestpalvetes meie Peeteli ja Harkujärve kirikus ning palume seda teha ka misjonikeskuse perel ja teistel kogudustel. Inglid kaasa!
Avo Üprus