Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kogudus annab linna tegemistele suuna

19.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Linna kingitud sünnipäevatordi lõikavad lahti koguduse juhatuse esimees Olaf Lääne (vasakul) ja linnapea Kaido Ivask. Neid on valmis aitama abilinnapea Elena Sapp ja õpetaja Algur Kaerma. Rita Puidet
Paide kogudus pidas pühapäeval templipüha, millega märgiti kivikiriku 225. aastapäeva. Sel puhul toimus pühakojas kontsertaktus.

Missuguse armastuse ja hoolega on selle pühakoja eest hoolt kantud, teab kõige paremini Isa taevas. Aga ega see ka maa peal märkamata pole jäänud, sest sellist ilu ja hoolt, nagu pühakojas nüüd kogeda sai, pole kaua aega näinud. Mis sellest, et koja seintelt on kahe meetri kõrgusele krohv maha pekstud ja võitlus seinu murendava niiskusega alles käimas.
Siinse vaimuliku Algur Kaerma abikaasa Maili oli tänulik vabatahtlikele ja eriti Ene Trummalile, kelle juhendamisel valmisid kirikut ehtinud lilleseaded. Aega kulus kaunistamiseks üle poole tööpäevast. 
Nagu mesilased
Näinud on see koda halvemaid ja paremaid päevi. Algur Kaerma meenutas kiriku ehitamise ajalugu, milles olulisteks tärminiteks on kivikiriku pühitsemine 1786. aastal ja taaspühitsemine 10. oktoobril 1848. aastal pärast kolm aastat kestnud tulekahjujärgset ülesehitustööd. 
Kui keisrilt saadi 500 rubla kiriku taastamiseks, siis 2007. aasta suvest alates on riik, linn, kogudus ja vabatahtlikud investeerinud kokku kaheksa miljonit krooni pühakoja remondiks. Õpetaja sõnul on olemas sise- ja välisviimistluse projekt, plaanis on remontida 1934 valminud Kriisa orel. «Kui kõik on valmis, hakkame otsast peale,» naljatas kogudust 2005. aastal teenima asunud Kaerma.
Kirikuvalitsuse poolt õnnitles kogudust ja pidas pidupäevakõne Tartumaa praost Joel Luhamets, kes võrdles pühakoda taeva väravaga ja kristlasi usinate mesilastega, kes tolmeldavad õisi ja tagavad elu kestmise ka pärast oma töö lõppu. 
Kõige tähtsam on inimene
Kuigi hooned kannavad endas ajalugu ja neil on suur väärtus, on selle väärtuse looja ja kandja inimene. Seda rõhutas oma kõnes Paide linnapea Kaido Ivask, viidates asjaolule, et inimesed on siinsele keskväljakule kõrvuti ehitanud raekoja ja pühakoja.
Kahe koja koostöö kohta ütles linnapea kirikulehele: «Olen linna juhtimise juures olnud 2000. aastast ja nüüd pool aastat linnapea rollis. Tänavu 720. aastapäeva tähistanud linnas ehitati pühakoda keskväljakule. See näitab, et koguduse ja kiriku panus linna inimeste jaoks on olnud väga suur ja on nii ka täna.
Kogudusepoolne heategevus on olnud linnale suur panus. Koguduse õpetaja ja juhatuse liikmed löövad kaasa linna juhtimises erinevate komisjonide töös, nad hoiavad linna elu õigel suunal ja see on minu jaoks väga väärtuslik. Loodan, et ka minu järglased oskavad seda hinnata,» lisas linnapea.
Põlvkondade liitja
Põhjust rõõmustada ja torti süüa oli seda enam, et kaua aastaid vaata et tühjana seisnud pühakotta on hakanud inimesed teed leidma. Kui Kaermate perekond Tapalt Paidesse kolis, käis jumalateenistustel heal juhul viis memme, nüüd aga tavaliselt 20–25 inimest. See pole küll suur arv, ent siiski neli korda rohkem kui poole kümnendi eest. Ja vabatahtlikke abilisi on õpetaja sõnul viisteist.
Koguduses peetakse leeritunde ja tegutseb huvikool. Seda, et kogudus oskab eri põlvkondi liita ja toob lapsed kiriku juurde, märgiti ka pidukõnes. Ja seda oli jumalakojas ka näha ja kuulda. Kõige rohkearvulisemalt oligi külalisi Paide muusikakoolist, sealne sümfoniettorkester andis meeleoluka ja heal tasemel kontserdi.
Tuntud muusikapalad ja esinejate entusiasm dirigentide Raina Tammeriigi ja Arne Põderi juhtimisel tegid päevast meeldejääva sündmuse, mida täiendasid noore oreliõpilase Timo Mäeotsa ja koguduse segaansambli laul.  
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)