Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kogu kristlase elu on Jumala teenimine

22.02.2006 | | Rubriik: Jutlus

Tõenäoliselt on pea igaüks saanud elu
jooksul noomida, kes rohkem, kes vähem, vahel õiglaselt, vahel ebaõiglaseltki.
Sellega kaasneb enamasti süü- ja häbitunne. Mõnikord on võimalik oma tegu
heastada, mõnikord aga mitte. Tunne, et juhtunut pole võimalik muuta, tekitab
segadust, ängistust ja meeleheidet, millesse takerdudes  on raske minna edasi.

Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan
neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna. Sest kuigi te toote mulle oma
põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase
tänuohvri peale. Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su
naablite mängu! Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!

Am 5:21–24

 

Tõenäoliselt on pea igaüks saanud elu
jooksul noomida, kes rohkem, kes vähem, vahel õiglaselt, vahel ebaõiglaseltki.
Sellega kaasneb enamasti süü- ja häbitunne. Mõnikord on võimalik oma tegu
heastada, mõnikord aga mitte. Tunne, et juhtunut pole võimalik muuta, tekitab
segadust, ängistust ja meeleheidet, millesse takerdudes  on raske minna edasi.

Prohvet Aamose sõnad kõlavad karmilt,
olgugi, et need on öeldud tuhandeid aastaid tagasi, teistsuguses kontekstis ja
teistsuguse religiooni esindajatele. Hoolimata sellest on prohveti kõne
suunatud ka tänasele kristlikule kogudusele. See võib esmapilgul ehmatada
jumalateenistusele tulnud kogudust, vaimulikke ja kõiki teisi töötegijaid, kes
jumalateenistusel kaasa teenivad. Prohveti sõnad tunduvad otsekui ootamatu ja
ebaõiglane noomitus ebaharilikus kontekstis – jumalateenistusel. Noomitus, mis
on saadud eksimuse eest, mida ei ole enam võimalik muuta, eksimuse eest, mis on
pöördumatu ja heastamatu. Mida peaks niisuguses olukorras tegema? Kas Jumal
tõepoolest põlgab ära kogudustes toimuvad jumalateenistused?

Otse vastupidi. Aamose sõnade kaudu näitab
Jumal teed, mida mööda tuleks minna, et jumalateenistus võiks olla Talle
meelepärane: … õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!

Kui küsida inimestelt, miks nad käivad või
ei käi jumalateenistusel, mis on seal nende jaoks kõige olulisem, saame väga
erinevaid vastuseid. Mõni tuleb näiteks intellektuaalsest huvist. Ta tahab
eelkõige kuulata jutlust, lootuses, et see talle midagi uut õpetab, asjadele
uue vaatenurga annab või edasiseks mõtteainet pakub. Teine jälle nimetab
esimesena vajadust saada osa armulauast. Kolmas seevastu asetab rõhu
jumalateenistusele kui võimalusele olla kaaskristlastega osaduses, üheskoos
palvetada, üheskoos Jumalat teenida ning selle kaudu kesk argiaskeldusi
kosutust saada.

Kindlasti on veel palju muud, mida jumalateenistuse
juures tähtsaks peetakse ja mida erineval viisil väljendatakse: kaunis muusika,
võimalus ise teenistusel aktiivselt osaleda, sõbralik vaimulik ja avatud
koguduseliikmed. Kohati lausa uskumatu, aga kõik eelpool nimetatu võib jälle
mõne teise inimese meelest olla oluliseks põhjenduseks, et mitte
jumalateenistusel  osaleda. Niipalju kui
on inimesi, nii palju on arvamusi.

Leidub mitmesuguseid võimalusi, kuidas
kõigile neile ootustele ja vajadustele vastata ning jumalateenistust
atraktiivsemaks, inimesele arusaadavamaks ja paremaks muuta. Ent mitte  ainult selles pole küsimus, kuidas
täpselt  jumalateenistust peetakse, vaid
pigem selles, miks seda peetakse.

Kord küsiti ühes vestlusringis inimestelt,
miks on Jumal loonud kiriku, mis on kiriku ülesanne? Üks osaleja vastas:
«Kiriku ülesanne on olla inimesele karguks, millele ta saab toetuda teekonnal
Jumala juurde.» Nõnda on ka jumalateenistusega, see ei toimu mitte selleks, et
Jumalale meeldida, või et kirik ja kogudus võiksid olla ühiskonnas nähtavad. Jumalateenistusel
kohtub inimene Kristusega. Kui Tema on jumalateenistuse keskmeks, siis ei
saa  teenistus kunagi ebaõnnestuda, isegi
siis, kui väliselt pole teenistus laitmatu. Jumalateenistus ei ole ainult need
kaks tundi pühapäeval, mil viibitakse kirikus. Kogu kristlase elu on Jumala
teenimine, igapäevastes töödes ja tegemistes Temaga arvestamine,  oma elu jagamine teiste inimestega ning nende
kaudu Jumala endaga. Kui anda ruumi Jumalale, küllap siis mahub päevadesse ka
kõik, mis inimese eluks vajalik on.

Tänases evangeeliumi tekstis ütleb Jeesus:
«Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja
järgnegu mulle, sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes
iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.»

Aamen.


Kerstin Kask
,

õpetaja, UI kaplanaat

Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! (Ilm 1:18)