Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Koerus lõpetati sinodihooaeg

01.06.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Järva praostkonna sinod austas kokkutulemisega Koeru kogudust, mida teenib kaks õpetaja ametiristi kandvat vaimulikku.

Sinodipäev algas jumalateenistusega Koeru Maarja-Magdaleena kirikus, kus leinaseisakuga ning palvehetkega mälestati Välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersood. Armulauaga jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Teet Hanschmidt ja praostkonna vaimulikud, orelil oli kohalik organist Inna Galkovski ja laulis koguduse naisansambel Anne Pindre juhtimisel.  

Peapiiskop pühitses kirikuannetuste kogumiseks uue korjanduskarbi, mille kogudusele oli kinkinud selle aasta leerirühm. Korjanduskarp sarnaneb vana, 17. sajandist pärit raha kogumise laekaga ning on valmistatud seedripuust.

Issanda aasta 2005 Järva praostkonnas

Sinodikoosolek peeti hiljuti renoveeritud ajaloolises leerimajas, kus lisaks koguduse ruumidele asub õpetaja korter. Abikaasad, Koeru koguduse õpetajad Elve Pender ja Allan Praats, kes 11 aastat kohapeal elanud, ütlesid teretulemast lähemalt ja kaugemalt tulnud sinodisaadikutele. 

Praosti sõnavõtt kätkes pessimistlikke noote, milleks andis aluse koguduseõpetajatelt  lähetatud aruanded: «Oleme vist juba leppinud sellega, et meie kiriku liikmete, eriti aga liikmemaksu maksjate arv stabiilselt väheneb ja et üksikute koguduste selle arvu suurenemine ei korva ülejäänute langust.»

Samas nimetas praost aruandeaastat stabiilseks – lahenes mitu probleemi. Näiteks Tapa koguduse vaimulik teenimine õpetaja Reet Eru poolt ja õpetaja Algur Kaerma minek Paide kogudusse. Praostile valmistab head meelt seegi, et Järva praostkonna 12 kogudust teenib 11 vaimulikku (Koerus on kaks õpetajat, Vahastus kohapeal vaimulik puudub).

Igal omad rõõmud-mured

Oodatud päevakorrapunkti all said sõna koguduste esindajad, toomaks esile oma kirikuringkonna rõõme-muresid. Aegviidust anti teada, et kirik on soe ning kogudusemaja korras, mistõttu on võimalik majandusküsimuste asemel keskenduda inimestele.

Amblat esindanud õpetaja Tõnu Linnasmäe tutvustas koguduses toimuvaid tegemisi: kalmistu kabeli ja pastoraadi remont, kiriku põranda uuendamine ning koostöös kohaliku omavalitsusega projekti käivitamine, et kirik, surnuaed ja Vabadussõja monument saaks valgustatud. 

Annast märgiti vaimuliku vahetumist: õpetaja Lea Heinaste lahkus Järva-Peetri hooldajaõpetajaks. Järva-Jaani etteaste oli lühike, ent positiivne: kogudusel läheb hästi. Järva-Madise esindaja nentis: saamaks rohkem liikmeannetajaid, peame kiriku muutma kuuldavamaks, nähtavamaks ja tuntavamaks.

Järva-Peetri sõnavõtjal oli rõõmustav sõnum: kui 1925. aastast on täheldatud koguduses liikmeannetajate vähenemist, siis tänaseks on see tendents murtud – kogudus on uusi liikmeid saanud. Probleemiks on kiriku soojustamine, sest «just välismaalased, kelle reaalsustaju on hägustunud, ütlevad, et sellistes ränkades miinuskraadides pole võimalik Jumalat teenida».

Koeru koguduse tõrvatilgaks meepotis on kirikuhoone põrand, kus vamm sees, ning aegunud elektrijuhtmed. Kohalik päästeamet on lubanud kiriku kogunisti sulgeda, kui juhtmeid ei uuendata.

Käru kogudusel on omad mured: puust katus ei taha enam vihma pidada. Paide esindaja oli rõõmus: õpetaja Kaerma on tervelt kaheksa kuud kohal olnud, mis on juba avaldanud head mõju koguduslikule elule. Ka Tapa kogudus väljendas rõõmu: õpetaja Reet Eru on igati omaks võetud. Türi kogudus kiitis oma vaimuliku organiseerimisvõimeid (praost Hanschmidt), tänu millele on kirikuhoone soe ja rahvas tahab pühakotta minna.

Metsade ja rabade vahel paiknev Vahastu kogudus saab hakkama palgalise tööjõuta. Suvel olid koguduses abiks Euroopa vabatahtlikud, kes, õppinud kohalikku käsitööd, naasid kodumaale, kaltsuvaip kaenlas.

Kiriku ja maakonna arengu ühisosa

Pärast tõhusat lõunat kohalikus söögikohas Janune Kägu kuulas sinod peapiiskopi ja Järva maavanema ettekannet. Andres Põderi sõnavõtust jäi kõlama mõte: EELK ei saa enam arvestada rahvapärase mudeliga, tuleb kohaneda aja muutustega ning leida uuenenud situatsioonis teed, kuidas muuta kirik nähtavamaks – kalapaadist aurikuks.

«Aurikuks» saamiseks andis lootust Järva maavanem Üllar Vahtramäe etteastest arenenud üldine arutelu. Nimelt tutvustas maavanem maakonna arengusuundi ning jagas koguduste esindajatele Järvamaa arenguleppe eelnõu teksti, mida lugedes jäi sinodisaadikutele silma, et lepingu osapoolte loetelus puuduvad kirikud ja kogudused. Seepeale tegi maavanem ettepaneku Järva maakonda jäävate Järva praostkonna koguduste esindajatel oma osa leppesse lisada ning volitada juunis kiriku esindaja lõppdokumendile alla kirjutama.

Sinod andis volitused praostile, kes omakorda kutsus koguduste vaimulikud ja esindajad mai lõpus praostkonna nõukogu lahtisele koosolekule, mille päevakorraks oleks töö eelnimetatud arenguleppega. Taoline ühiskondlik arengulepe kogu maakonna asutuste, organisatsioonide ja kodanikeühenduste vahel on siinkirjutaja andmetel Eestis ainulaadne.

Liina Raudvassar

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)