Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Kodukirikule mõeldes 3. osa

05.09.2012 | | Rubriik: Järjejutt

3.
Enne jõule viis diakon Kunda koolis läbi jõulumissa ning Kunda hooldekodus armulauaga teenistuse.
Kirikumuusika on Kunda kirikus kogu aeg olnud heal järjel. Nüüd kõlab see eriti hästi meie väga hea akustikaga 500 istekohaga kirikus muusikalise haridusega diakoni Ahti Bachblumi eestvedamisel tubli organisti Indrek Vilumetsa saatel.
Igal aastal toimuvad esimesel advendipühapäeval kirikus muusikakooli vilistlaskoori kontserdid. Seekord üllatas koor koguduse nõukogu liikme Kaie Aja dirigeerimisel kirikulisi täiesti uue repertuaariga. Emadepäeval käivad kirikus esinemas muusikakooli kooriklassi õpilased.
Meil on head suhted sõpruskogudusega Saksamaalt Ostenfeldist. Oleme nendega koos käinud vaimulikul laulupeol Tartus. Muusikakooli vilistlaskooril ja paaril koguduse nõukogu liikmel oli võimalus osa võtta kristlikest kultuuripäevadest Ostenfeldis ning olla külas meie koguduse sõpradel.
Pärast ligi paarikümneaastast vaheaega toimus koguduses taas kuldleer ning see jääb edaspidigi augustikuu jumalateenistuste päevakorda.
Raskemaiks töödeks kiriku juures on igal aastal olnud sügislehtede koristamine ja tuisulume rookimine. Abi lehtede riisumisel on pakkunud Kunda kooli õpilased. Suur töö on suvel muruniitmine. Tänu heale asjaajamisele on toimekad inimesed selle seni suvel kenasti ära teinud.

Teha ise ja hästi
Tõsist rõõmu teeb, kui keegi ise heast tahtest kiriku tegemistesse oma abi on pakkunud. Kunda koguduse nõukogu kiituseks saab öelda, et mis kord tehtud, see on hästi tehtud. Mõistlik on toimida ikka põhimõtte järgi: kus näed viga laita, seal tule ja aita. Meil on parasjagu nii väike kogudus, et kõike tuleb ise ja hästi teha. Mittetegijatel ja kõrvaltvaatajatel on sellest muidugi raske aru saada. Ei oska nad siis ka millegi üle rõõmustada nii nagu meie.
Me hoiame oma väikest kodukirikut väga. Sinna saame alati heameelega minna jumalasõna kuulama ja palvetama. Kirikus käimine on vabatahtlik, aga ometi on see alati olnud meile toeks muremõtetes, andes hingele eelolevateks päevadeks uut kosutust.
Püüame ise ka kõiges paremad olla. Keegi pole ära võtnud võimalust kõike paremini teha. Oluline on teise inimesega arvestamine, iga päev kellelegi toeks olemine.
Et meie kirik asub kõrvalises kohas linna servas, kuhu pimedal aastaajal pole turvaline käia, oleme seadnud jumalateenistusi varasemale kellaajale või korraldanud eakatele koguduseliikmetele kirikusse tulemiseks ja koju minemiseks transpordivõimalusi.
Kirikukell lööb endiselt meie päevadele rütmi ja paneb meid kuulama. Kellahelin annab alati teatud kindlust nii linnale kui inimestele. See otsekui puhastab hinge ja kannab meie argipäevamured eemale, nagu poleks neid olnudki. Rõõmu teeb aga kõik, mis on hästi läinud.
Kirikus käimisegi peaksime seadma nii, et pärast jumalateenistust sealt minnes ja ukse enda järel sulgedes saaks heal meelel juba ette ootama jääda uut jumalateenistuse päeva.
Kirik on laev, mis purjetab läbi selle maailma. Issand juhib ise laeva ja usklikud on selle meeskonnaks. Mastiks on rist, purjedeks evangeelne usk ja Püha Vaim juhib seda.
(Lõpp.)
Heldi Randver, Kunda koguduse juhatuse esimees

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)