Kodu õnnistamas
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Märksõnad: Vaimuliku nädalalõpp / Number: 21. oktoober 2015 Nr 42 /
Eesti Kiriku uues rubriigis uurime vaimulikelt, kuidas möödus nende nädalalõpp.
Jaan Tammsalu, praost ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja: On tavaks saanud, et laupäeviti valmistan ette või viimistlen juba nädala jooksul koostatud pühapäevaseid tekste. Jaani koguduses on küll neli õpetajat ning jutlust saame pidada vaid kord kuus, aga jumalateenistuse teisedki osad nõuavad ettevalmistamist ja sellega tegelemine võtab sageli suure osa laupäevast. Nõnda oli ka sel laupäeval. Lisaks ristisin ühe väikese lapse.
Pühapäeval oli jumalateenistus 400 kirikulisele, kus ka jutlustasin. Teenistuse järel oli eraleeritund noorele väikese lapsega paarile, kes elades Tartus soovib leeritatud ja laulatatud saada Tallinnas, aga ei saa igal ajal pealinnas leeritunnis käia. Mul on tekkinud praktika, et lisaks leeritunnile vestlen konfirmeeritavatega ka nelja silma all umbes kolmveerand tundi, mille käigus saan nendega tuttavamaks, püüan vastata nende küsimustele ja julgustada kahtlejaid.
Edasi asusin lubatud sõidukiirusega teele Hundisilma talu poole, et viia seal läbi minult tellitud ametitalitus. Nädala algul oli Edgar Savisaar minult küsinud, kas ma võiksin ja saaksin tema kodu õnnistada. Mul ei olnud ühtegi vastuargumenti. Selles mõttes on vaimuliku amet võrreldav notari või arsti omaga – küsijale ei saa oma kutse-eetikat rikkumata ära ütelda. Mul oleks olnud tõesti võimatu või vähemalt kummaline ütelda ära mehele, kes linnapeana on palju teinud Tallinna uute kirikute ehitamise ja vanade restaureerimise heaks ning kes kristlasena on kirikus käies ka armulauale tulnud. Kui talule lähenesin, oli sõidutee autodes nii umbes, et pidin umbes kilomeetri jalgsi kõndima. Kohale jõudes sain natuke vestelda Edgar Savisaarega ja siis toimetasin meie kiriku käsiraamatus seisvate juhiste järgi kodu õnnistamise. Ühe (nähtava, kuuldava osa) väljas ja teise sees, maja peremehe nähes ja kuuldes, talu tubades.
Kell viis õhtul olin tagasi kodus. Edasi tuli suhtlemine ajakirjandusega. Palusin mõnda väidet korrigeerida ja esmaspäevaks seda ka tehti. Oli ja ei olnud tüüpiline nädalalõpp. Talituse osas oli väga tavaline, aga sellest tuleneva tähelepanu osas ei olnud sugugi tavaline. Olen aga kindlal veendumusel, et kui mul vaimulikuna palutakse ristida, laulatada, matta, leeritada või kellegi koju rahu tuua, siis ma lähen, mõtlemata, kes seda palub. Olen seda alati teinud. Muide, tulejärves pidavat Ilmutuse raamatu järgi olema esimesed arad. Mäletan, et sellise väitega alustas kord üht piiblitundi Harri Haamer.
