Esileht » Uudis » Uudised »

Kodanikuühiskonna areng on riikliku tähtsusega küsimus

26.01.2005 | | Rubriik: Uudised

Riigikogu arutas neljapäeval, 20. jaanuaril olulise tähtsusega riiklikku küsimust – Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) elluviimist ja kodanikuühiskonna arengut. EKAK on Riigikogus heaks kiidetud 2002. aasta detsembris. Kontseptsiooni elluviimiseks on koostatud tegevuskava aastateks 2004–2006.
Esimene ettekandja regionaalminister Jaan Õunapuu rõhutas, et lähiaastatel saavad peatähelepanu kindlasti tegevuskavas välja toodud eesmärgid ning teemad. «Kaasamine, rahastamine, kodanikuühiskonnaga seotud kitsamate teemade kajastamine teabeportaalides, erinevate kodanikualgatuse vormide tegevuse seadusandlik keskkond, maksusoodustused ja annetamine, registriandmete ja statistika korrastamine. Samuti ühiskonnaõpetus koolisüsteemis, vaba haridus ja kodaniku algatusliku tegevuse toetamiseks tugistruktuuri väljaarendamine,» tõi Õunapuu välja peamised teemad.
Luua toimiv kaasamissüsteem
Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu tegi oma ettekandes ülevaate kolme Riigikogu komisjoni – põhiseadus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni – ja kodanikeühenduste esindajate ühiskoosoleku tulemustest koostöö arendamisel.
Valitsusel seisab kevadel ees valikute kujundamine EKAK prioriteetide üle, mis tähendab otsustamist, missugustes suundades lähevad lähiaastatel miljardid kroonid. Reinsalu rõhutas, et on hädavajalik luua toimiv kaasamissüsteem. See paneb erinevatele huvirühmadele vastutuse vaadata oma eelistused. Reinsalu soovitas valitsusel koostada eraldi konkreetne kaasamisprojekt antud küsimuses.
«Kutsun üles ka Riigikogu nimetatud põhiseaduslikke kõrgeid aukandjaid, õiguskantslerit ja riigikontrolöri kui meie avaliku halduse järelevalve ametnikke mõtestama moodsat haldust nõnda, et kaasamise küsimustes oleksid nad samuti suutelised omapoolseid pidevaid tähelepanekuid esitama. Ka kaasamine on sotsiaalne ressurss ja seega ka materiaalne väärtus,» rõhutas Reinsalu.
Kaasata kirikut
Kolmandana astus kõnepulti Riigikogu EKAK toetusrühma esimees Avo Üprus, kes käsitles toetusrühma tegevust. Rühma koosseisu kuulub 25 Riigikogu liiget. Üprus kriipsutas alla: «Eesti rahva ideaalid ja huvid peab sõnastama eesti rahvas, rahvaesindajad peavad seda häält kuulama ja arvestama ja selleks peab avalik võim saama selged suunised soodsama keskkonna kujundamiseks.»
EKAK on valdkonna-ülene dokument, sellest tuleb edasi jõuda väärtuspõhiste eesmärgipäraste valdkondlike kokkulepeteni. «Nende kokkulepeteni, mis raamistavad sektoritevahelise koostöö arengu huvides, seda omavalitsuste, maakondade ja riigi tasandil,» märkis Üprus.
Et kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist on kirik täiesti kõrvale jäänud, on Üpruse sõnul lausa rumal. Kirik on oluline ressurss kodanikuühiskonna arenguks, kuid isegi Statisikaamet ei tea, kui palju on meil usulisi organisatsioone registreeritud. Avo Üprus rõhutas, et kiriku kaasamine EKAKi tegevusse on hädavajalik.
Eestis on registreeritud ligi 22 000 sihtasutust ja mittetulundusühingut. 2005. aasta riigieelarves on EKAKi rakendamiseks 1,2 miljonit krooni.
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)