Esileht » Online » Online artiklid »

Klounid põlevast tsirkusest

14.08.2015 | | Rubriik: Online artiklid

Teemad, mida Tiitus käsitleb, pole spetsiifiliselt kristlikud, vaid üldinimlikud: üksindus, aja mööduvus ja tähenduslikkus, vanadus ja surm jne.

Kes näeb esmakordselt Marko Tiituse raamatut, võib arvata kaanepildi põhjal, kus on kujutatud mesilast lilleõiel, et tegemist on mesindust ja aiapidamist käsitleva teosega. See mulje on aga petlik. Tegemist on esseekogumikuga, mis hõlmab väga erinevaid teemasid. Autor Marko Tiitus (sünd 1971) on Viljandi Jaani kiriku õpetaja ning luterliku kiriku usuteaduse instituudi õppejõud. Ta on ka Viljandi praostkonna praost (Viljandimaa kogudusi ühendava kirikupiirkonna juht) ja luterliku kiriku assessor (kirikuvalitsuse liige). Tiitus on olnud aktiivne autor luterliku kiriku ajalehes Eesti Kirik, kuid kõnealune raamat on tema esimene laiale lugejaskonnale mõeldud teos.

Tean oma kogemuse põhjal, et eesti lugejad suhtuvad kirikuõpetajatesse sageli ettevaatlikult, et mitte öelda kartlikult. Võttes kätte raamatu, mille autorist on teada, et ta on kirikuõpetaja, reageerib nii mõnigi muidu religioonist ja vaimsusest huvituv inimene nii, nagu külarahvas ühes ses raamatus leiduvas loos, mis pärineb küll Kierkegaardilt. „Ühes Taani rändtsirkuses puhkes tulekahju.

Edasi loe ajalehest Sirp.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)