Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kloostrifestival Pirital näitab teist võimalust

21.06.2010 | | Rubriik: Kultuurielu

Tänavateatri artistid etendavad ooperis «Orpheus ja Eurydike» surnuteriigi tegelasi, nende liikumine on tavatu, nad lendavad, kasutavad liikumismasinaid ja laskuvad mööda seinu. Arhiiv«Me kõik eksime, me kõik vajame andestust ja teist võimalust,» ütleb Birgitta festivali avaetenduste kohta naispeategelast kehastav Helen Lokuta, ooperilaulja ja kristlane.
«Orpheus ja Eurydike», läbi aegade tuntuim barokkooper, jutustab halastusest ja andestusest: antiiklauliku Orpheuse pruut sureb pulmapeol maohammustuse tagajärjel.

Armastus võidab kõik
Tegemist on küll antiiksüžeega, kuid saksa lavastaja Georg Rooteringi sõnul on süžee igati kooskõlas kristliku kasvatuse ja moraaliga. Lohutamatu peigmees saab jumalatelt Amori kaudu teate, et talle on halastatud ja ta võib oma pruudi surnuteriigist ära tuua, kui vaid saab hakkama tingimustega.
Aga ei saa – tema kahtlused on tugevamad kui usk ja nii vajub Eurydike uuesti surmaunne. Kõike asjatuks pidav mees tahab endalt elu võtta, kuid taas saadetakse sõnum, et talle on andestatud. Teos lõpeb ülistusega armastusele. Selline süžee on ooperimaailmas haruldane – üks väheseid tõsiseid teoseid, mis lõpeb hästi. Vaatamata eksimustele ja saatuselöökidele on võimalik andestus ja hea lõpplahendus.  
Lavastus on ühtaegu vaatemänguline ja psühholoogiliselt sügav. Selle toob meieni Saksa-Rootsi-Eesti ühendtrupp. Enneolematuid võimalusi loob tänavateater Pan-Optikum Saksamaalt. Et tegemist on teispoolsust kujutava süžeega, on igal lauljal oma teine mina füüsilise teatri näitleja näol. Kui lauljad tegutsevad reaalses maailmas, siis tänavateatri artistid kujutavad alateadvust. Ja nagu alateadvusel, pole ka nende liikumisel piire – nad lendavad publiku pea kohal, laskuvad mööda kloostrimüüre.
Rootsist tuleb peaosa laulma erakordselt kõrge ja kauni häälega kontratenor, Mikael Bellini. Teine tunnustatud barokispetsialist on dirigent Andres Mustonen. Noore särava soprani Helen Lokuta kõrval üllatab Eesti oma staar, poiss-sopran Heldur Harry Põlda.

Ain Anger laulab kodumaal
Esimest korda kõlab festivalil maestro Arvo Pärdi muusika – ja seda Tšehhovi jutustusele «Palat nr. 6» loodud balletis. Pärdi kauneid meditatiivseid kammerteoseid «Fratres», «Summa» ja «Peegel peeglis» esitavad Tallinna Kammerorkester ja solistid.
Sel õhtul kõlavad üldse tänapäeva muusika kauneimad teosed – teise balleti aluseks on läti kuulsaima helilooja Peteris Vasksi lapsepõlveteemaline teos «Kauge valgus». Nendele muusikateostele liikumise loonud Kiievi modernballeti koreograafiakeel on esteetiline ja selge mõistetava sõnumiga. Kiievi teater töötab täielikult metseeni toetusel ja seda mitte 18. sajandi Itaalias, vaid 21. sajandi Ukrainas!
Sel aastal peetakse Pirita kloostris festivali 12.–21. augustini. Alati on kavas kas maailma erinevaid religioone tutvustavad lavastused või siis kloostriteemalised teosed, millele iidsed kloostrimüürid tohutu potentsiaali juurde annavad. Seekord on lisaks lustlikule «Carmina Buranale» laval ka keskaegse kloostrielu traagilist poolt näitav «Joanna tentata». Eino Tambergi kaunile muusikale loodav ballett (Teet Kase lavastuse esmaettekanne) põhineb Prantsusmaal Loudoni kloostris toimunud lool inimliku armastuse ja vaimuliku staatuse kokkusobimatusest – katoliiklikus maailmas valus teema.
Lisaks saab näha Wagneri ooperit «Lohengrin» (kaasa teeb bass Ain Anger), balletti «Carmen», Rossini koomilist ooperit «Sevilla habemeajaja» ja fantaasia- ning rõõmurikast galakontserti. Vaata kava lähemalt www.birgitta.ee.
Heili Vaus-Tamm

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)