Kirjakeele sada aastat
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 14. märts 2018 Nr 12 /
Kes või mis on hämmelgas, hämblane, hämbrik, hämmalane? Tegu on Tegenaria domestica’ga ehk hariliku majaämblikuga. Keeleteadlase Johann Voldemar Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leiab hulganisti sõnu, mis on tänapäeval tundmatud. Näiteks kirgukene ja kirgulane. Selgitusest leiab, et tegu on kirikukese ja kirikulisega. Huvitavat uurimist pakub see paks, kirjastuse Valgus 1973. aastal välja antud raamat küll.
Tiitellehelt võib lugeda, et see on neljas trükk (muutmata kujul teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest) ja selle eessõnas kirjutab keeleteadlane Paul Ariste, et Wiedemannile (1805–1887) oli eesti keel lähedane ja ta oli ikka teinud ettepanekuid, kuidas kirjakeelt reguleerida ja stabiliseerida. „Wiedemann võitles ühtse kirjakeele eest. Sellist oli vaja kiiresti, sest keeleteadlase arvates polnud enam kaugel see aeg, kui eesti keelt hakatakse õpetama ka kõrgemates koolides ja eesti keeles kirjutatakse ka teaduslikke teoseid,“ kirjutab Ariste. Wiedemanni sõnaraamat ilmus samal ajal, kui toimus esimene üldlaulupidu, aastal 1869.
Eriti tänavu, juubeliaastal, võime täheldada, kui oluliseks on osutunud eelmiste põlvkondade keelehuviliste pastorite ja teadlaste püüded eesti keelt arendada. Aga juba aastast 1988 antakse välja Wiedemanni-nimelist keeleauhinda, mille algatasid Väike-Maarjas kooliõpetaja Irma Sild ja kolhoosiesimees Jüri Sild. Auhinna on pälvinud ka president Lennart Meri. Aastast 1996 tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil emakeelepäeva. Keeleauhind aga muudeti 2004 riiklikuks ning selle saaja määrab haridus- ja teadusministeeriumi komisjon. Keeleauhind antakse üle vabariigi aastapäeval ja sel aastal sai selle filoloogiadoktor Reet Kasik. Täna, emakeelepäeval peab vastne laureaat kell 15.30 Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ettekande „Eesti kirjakeele 100 aastat“.
Rita Puidet
