Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuvanemad on koguduse suur rikkus

11.12.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Peetri koguduse kirikuvanemad 13. oktoobril 2019. Istuvad (vasakult): Leonard Matisen, Lembit Reimann, Aivo Hiieste, õpetaja Ants Tooming, Rein Hallik, Ants Liiva, Roland Noorhani. Seisavad: Andrus Kruusla, Kasper Engelbrecht, Kalju Koppel, Tarmo Nikopensius, Valdek Tagel, Ülo Narva. Pildilt puudub Indrek Ostrat.

Vöörmündrite ehk kirikuvanemate institutsioon pole tänapäeval oma tähtsust minetanud, leiab Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming.

Tänavu 150. aastapäeva tähistanud Peetri kogudus on üks vähestest meie luterlikus kirikus, kus kirikuvanemad on koguduse asutamisest kuni tänapäevani ametis olnud. Küllap just seetõttu kutsuti Tooming 25. novembril oma kogemusi tutvustama Tallinna Peeteli kogudusse.
Huvi on aga märgata mujalgi. Nii on kirikuvanemate tegevus Toominga sõnul elavnenud ka mitmes Tartu koguduses.

Pikad traditsioonid
Vöörmündrid (tuletatud saksakeelsest sõnast Vormünder, mis tähendab eestseisjaid) on Eestis sajandeid aidanud pastorit jumalateenistuste ja vaimulike talituste läbiviimisel. Samuti on nad olnud vahemeesteks kihelkonna eri piirkondades elanud inimeste ja vaimuliku vahel.
Veel suhteliselt hiljuti olid vöörmündrid meie kirikus üldlevinud ametimehed. Seda ei tea 54aastane Tooming mitte ainult vanemate sugulaste poolt räägitu põhjal, vaid mäletab ka omaenda noorusaja kirikuskäimistest.
Vöörmündrite institutsiooni kadumist seletab ta aga ühelt poolt kiriku liikmeskonna vähenemisega. Kahanevates kogudustes on nimelt keeruline leida sobivaid inimesi isegi koguduse juhtorganitesse. „Tõenäoliselt on veel raskem teha ettepanekut mõnele mehele, kes kirikus käib, et hakka nüüd tihemini käima ja ole alati kohal,“ leiab Tooming. Teisalt ei ole ka paljud vaimulikud tema hinnangul vöörmündriameti järjepidevuse püsimise eest hoolt kandnud. Kindlasti on selle seisuse hääbumisele lisatõuke andnud ka muudatused Eesti luterliku kiriku traditsioonilises kirikukorras.
Tartu Peetri koguduses seevastu pole vöörmündrite traditsioon kunagi katkenud. Tõsi, 1869. aastal asutatud kogudust iseloomustas tugev eestimeelsus, mistõttu loobuti saksikust ametinimetusest päris alguses eestipärase kirikuvanema kasuks. Minevikus usaldati see amet eelkõige väärikate ja kõrge ühiskondliku positsiooniga Tartu eestlaste kätte. Teiste seas olid kirikuvanemateks näiteks Eesti Kirjameeste Seltsi ja Vanemuise Seltsi auliige Gustav Goldmann (1834–1918) ning advokaat ja ühiskonnategelane Oskar Rütli (1871–1949).
„Nõukogude ajal seevastu polnud kirikuvanemaid lihtne leida, sest enda avalikult kirikuga sidumine ja esil olemine nõudis erilaadset julgust,“ nendib Tooming. Järjepidevus siiski ei katkenud, ehkki mõnda aega oli Peetri koguduses ametis üksainus kirikuvanem. Toominga ametisseasumisel 2010. aastal oli neid ametis kuus, praegu aga kolmteist.

Väärikas seisus
Kirikuvanemate peamiseks ametiülesandeks on tagada, et jumalateenistus kulgeks viperusteta. Muu hulgas tuleb teha kirikus vajalikud ettevalmistused: keerata kaks korda nädalas üles tornikella mehhanism, lüüa jumalateenistuse kellad, seada üles laulude numbrid, süüdata kirikus kõik küünlad, jagada lauluraamatuid ja laululehti, paluda mobiiltelefonid välja lülitada, korrarikkumiste puhul sekkuda jne. Paar korda aastas tuleb Toominga sõnul ka näiteks ette, et mõnele kirikulisele on vaja kiirabi kutsuda.
Lisaks jumalateenistusele abistavad kirikuvanemad vaimulikku ka talituste ajal. Matustel tuleb surnukirstu raam välja tõsta, kiriku uksed avada ja hiljem sulgeda, kella lüüa, jälgida, et küünlad põleksid, ning laululehti jagada. Veidi vähem on ülesandeid laulatuste puhul.
Väga tähtis on kirikuvanemate panus aga kontsertide ajal, sest siis on Peetri kirikus päris palju rahvast. Vaja on abiks olla kontserdi korraldajaile, jälgida, et kõik külastajad mugavalt endale koha leiaksid. Mõnikord tuleb reguleerida parklas autode paigutamist. Ohu korral peavad kirikuvanemad aga olema valmis inimeste evakueerimiseks.
Suur osa loetletud ülesannetest on mitmel pool mujal lihtsalt kirikuteenijate ja vabatahtlike kaastööliste kanda. „Kirikuvanemaid eristab teistest koguduse töötegijatest ametisse seadmisest tulenev auväärsus ja ka suurem vastutus,“ selgitab Tooming. Pidulikul ametissepühitsemisel saavad nad kaela ametiristi, mida teenekad kirikuvanemad kannavad koos teenetelindiga. Kasutusel on ka endine aukirikuvanema ametirist, mis on teistest väljapaistvam. Enamik ametiristidest pärineb Eesti esimese iseseisvuse ajast.
„Ma ise pean väga lugu ajalooliselt väljakujunenud hierarhiatest ja selline ametissepühitsemine annab nendele kirikuvanematele meelevalla võtta endale teadlikult see väärikus ja vastutus ning olla tõesti kiriku eest väljas, ükskõik mis hetkedel,“ selgitab Tooming.
Lisaks aitavad mõned kirikuvanemad kaasa koguduse hingehoiu-, hoolekande- ja kuulutustöös. „Kui laulatusele tuleb palju noori, siis ma vaatan, et mõne kirikuvanema puhul on küll väga eriline see, et ta leiab kontakti inimestega ja räägib nendega hingehoidlikel teemadel,“ toob õpetaja esile. Teised jälle on tublid eestpalvetajad või tegevad muul alal – igaüks vastavalt oma andidele.

Ustavate meeste amet
Jutuks tuleb ka see, et Peetri koguduses ja mujalgi on tavaks olnud kirikuvanemaks valida ainult mehi. „Mina olen nendes hoiakutes konservatiivne, et kui nii on olnud, siis on,“ selgitab Tooming. Samas lisab Tooming, et ka naistel on kirikus traditsiooniliselt olnud oma ülesanded täita. Peetri koguduseski tegutseb vabatahtlikest koosnev naisring, mille ülesandeks on iganädalased koristustööd pühakojas, kirikutekstiilide korrashoidmine, kohvilaua ettevalmistamine, suhtlus eakatega jne. Vähemalt seni, kuni sobivaid kandidaate jätkub, võiks aga kirikuvanema amet jääda Toominga meelest meestele.
Nende seast omakorda aga on minevikus eelistatud vanemaid ja väärikamaid. Viimasel ajal on kirikuvanemate sekka kutsutud ka nooremaid mehi. Peaasi, et tegemist oleks ustavate koguduseliikmete ja alaliste kirikulistega, kellele võib kindel olla. Kutsele kirikuvanemaks saada tavaliselt ära ei öelda. Küll on aga mõni noorem kandidaat Toominga sõnul tunnistanud, et pole enda arvates nii väärika ameti kandmiseks veel küps. Mõnest endisest Peetri koguduse kirikuvanemast on muide hiljem saanud ka EELK vaimulik. Üks neist on nüüdne Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann.
Praegu pole õpetaja Toomingal tema enda sõnul põhjust muretseda kirikuvanema institutsiooni tuleviku pärast oma koguduses: „Kui ka mõned väärikasse ikka jõudnud kirikuvanemad peaksid igavikku lahkuma, on amet edasi kantud ja antud.“ Koguduse alguspäevist alguse saanud traditsioon jätkub.
Rain Soosaar

Kirikuvanemad Tartu Peetri koguduses
150 aasta pikkune traditsioon
Ülesandeks vaimuliku abistamine iseäranis jumalateenistuste ja vaimulike talituste läbiviimisel
Praegu on ametis 13 kirikuvanemat

Pildigalerii:

Tartu Peetri koguduse 2. pihtkonna õpetaja Jaan Treumann koos kirikuvanematega eelmise pastori Arnold Lauri (1880–1922) haual. Foto 1920. aastatest.

Hetk Tartu Peetri koguduse 150. aastapäeva jumalateenistusest 6. oktoobril 2019. Vasakult: kirikuvanemad Lembit Reimann, Ants Liiva, Ülo Narva ja Tarmo Nikopensius; koguduse juhatuse esimees Väino Bitter. 3 X Tartu Peetri koguduse arhiiv

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)