Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikut kannab vaimulik tegevus

04.04.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Praostkonna tegusad naised: Pirjo Roots (vasakult) ning õpetajad Lea Jants-Ylönen, Merle Prass-Siim ja Annika Laats. Sirje Semm

Lääne-Harju praostkonna sinodi vastuvõtja oli Harju-Madise kogudus ja toimumispaigaks Padise mõis.

Õpetaja Joel Siimu sõnul on koguduse piiridesse mahtuv Padise kohaks, kus kord kuus kohtumisõhtuid peetakse.
Üheksa kogudusega üks  EELK väiksemaid praostkondi elab tegusat elu, vaatamata maksumaksjate arvu vähenemisele 168 inimese võrra. Sinodil ei olnud siiski selle üle kurtmist, olid asjalikud sõnavõtud ning arutelud põhjustest, miks maksumaksjate hulk kirikus väheneb. Praosti Jüri Vallsalu meelest pole küsimus siin ainult kiriku suutlikkuses või suutmatuses. «Tegemist on suuremate muutustega inimeste väärtushinnangutes ja süvenevas individualismis. Usk ei kipu enam olema see, mis ühendab, vaid see, mis eristab.»

Hoogustunud lastetöö
Sinod kulges ladusalt ja lakooniliselt, sest aruanded olid saadikutele aegsasti saadetud. Kogudused said sõna olulise väljatoomiseks. «Sinodil räägime palju projektidest ja remontidest, nagu oleks vaimulik tegevus endastmõistetav. Ilma vaimuliku tegevuseta aga ei ole kirikut,» ütles praost, kes nimetas olulisimaks jumalateenistused, laste- ja noortetöö, muusikatöö, vaimulikud talitused. Praostkonnas ei nokitseta omaette, oli ühisüritusi, esile tõsteti vabatahtlike suurenenud osa.
Muusikatööst andis ülevaate Pille Metsson, Keila koguduse organist ja koorijuht. Sel aastal on kooridel ees Suure-Jaani laulupäev ja laulmine ühendkooris Kristuspäeval, seepärast praostkonna laulupäeva ei tule, aga 2013. a tahetakse ette kanda Mart Jaansoni, Urmas Petti ja Ants Toominga «Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas».
Lastetöö sekretäriks praostkonnas on Pirjo Roots, kel oli rääkida õppepäevadest, usulise ja osadusliku elu jätkumisest. Ta kutsus 22. aprillil Raplasse ühisele perejumalateenistusele.

Tähelepanekuid
Agu Kaljuste (Hageri): Hageris ja Sakus on igal pühapäeval jumalateenistused, sest «ka suletud kirikuuks pühapäeva hommikul räägib oma jutlust». Meil ei ole õpetajakeskne kogudus, sest ülesanded on jagatud ja igal pühapäeval teenib kaasa mõni muusikakollektiiv.
Joel Siim (Harju-Madise): luukambrisse sisustati suvel eestpalvete kabel, kuhu sai jätta oma palvesoovi, käärkambrisse seati sisse talvekirik.
Mihkel Kukk (Järvakandi ja Rapla): Järvakandi on väike ja kokkuhoidev kogudus, aga vajab järelkasvu. Inimesed vahetavad väärtusi, kirik muutub teisejärguliseks – tendents on omane linnakogudustele. Lastetöö käivitus Raplas tänu entusiastlikele juhtidele, tublid vabatahtlikud, hea koostöö omavalitsustega.
Marek Roots (Keila): mis see kirikutöö on, kas numbrite pärast muretsemine? Kumna kirikumõisa ülesehitamine on südamel.
Heikki Ylönen (Nissi): palvetamine on koguduses väga oluline. Arenenud on vabatahtlik töö ja töö noortega.
Merle Prass-Siim (Paldiski): kahel aastal korraldatud kontserdisarja abil koguti raha uutele akendele, kirikus on väike raamatukogu, tänu soomlastest misjonäridele on käivitunud noortetöö.
Aare Kimmel (Rannamõisa): koguduses on tugev tuumik, hea on töötada.
Annika Laats (Risti): uurisin liikmete vanuselist koosseisu, noori elujõulisi pensionäre on vähe. Vanust on oluline teada koguduse tegevust planeerides. Kiriku restaureerimisel on välja tulnud hämmastavad leiud.
Peapiiskop Andres Põder võttis kõneks tulekul koguduste juhtorganite valimised ja soovitas aegsasti hakata mõtlema sellele, keda kutsuda koguduse elu juhtima.
Sirje Semm

Praostkonna top 5
1. Kõigil kogudustel on oma õpetaja.
2. Kasvanud on vabatahtlike ja lastetöös osalevate laste hulk.
3. Vaimulik laulupäev Nissis ja lastelaager Talus.
4. Hageri kirikus oreli kordategemine.
5. Vaikuse laste varjupaik Risti kirikuaias

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)