Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kirikust kui projektist

11.12.2002 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu kiriku ja rahataotlusprojektide omavahelistest seostest. Klassikalised mõtlejad argumenteerivad täpse keelekasutuse üle ega nõustu väitega, et kirik on projekt. Ja ei olegi! Juhul kui leidub lohaka keelekasutusega isikuid, kes kõik algatused projektideks nimetavad ega tee kiriku ajatu rolli ja lühiajaliste projektide vahel vahet, siis häbi neile!
Samas on projektidest rääkimine täna üks kuumemaid teemasid üldse. Euroopa Liiduga liitumise kontekstis kuuleme räägitavat struktuurifondidest ja projektipartnerlusest, ajude ja asfalti vahelisest valikust rahakasutamise prioriteetide määratlemisel, grantidest ja stipendiumitest. Millegipärast arvatakse kirikuringkondades tihti, et see on mingi võimu ja raha prioriteet, millest korralik kristlane ennast eemale hoiab. Isegi siis, kui kirikukatused tilguvad ja pastoraadihoone vajab vältimatult värvipintslit. Arvatakse, et mis meie nüüd sinna Brüsseli bürokraatiasse sekkume, kui projektitaotluste formaat kipub olema kümne raamatupoogna suurune ning pealegi võõrkeelne.
Ometigi on mul seda kurb vaadata, kui teame, et Euroopa Komisjonil on eraldi religiooniuuringute ja teoloogia, kristliku vaimsuse ning pastoraaltöö programm «Soul for Europe», kui 6. Raamprogrammis on nano-, bio- ja meditsiiniuuringute osakaal üks suuremaid ja mille rahastamine ei ole võimalik eetiliste põhiväärtuste väljatoomiseta. Eesti valitsus fikseerib Riiklikus Arengukavas (RAK) arendamist vajavad prioriteedid, kus sotsiaal- ja haridusprojektide osakaal üsna suur. Kinnitatud on rahvuslikud projektikoordinaatorid ja konsultandid, kes saavad palka selle eest, et õpetada kirjutama projekte ning taotlema raha.
Küll võib inimesi hirmutada omafinantseeringu kohustus, kuid keegi pole siia ilma sündinud ülikonnas ning seega on rahvusvaheliste koostööpartnerite, ristsubsideerimise ja erinevate rahastamisallikate abil võimalik 15-20% suurune omafinantseeringu määr katta suuremate probleemideta. Me ei pea täna murdma oma pead selle üle, kust üks vaene kogudus võtab vajaliku omafinantseeringu määra, vaid selle üle, kuidas kiiresti ja efektiivselt organiseerida projektikirjutajate meeskonnad, kontaktide loojad ning kuidas teha enesele selgeks pealtnäha keerulised mängureeglid. Euroopast tuleb leida erinevate koguduste ja kirikute seast mõttekaaslaseid, korraldada mõttetalguid ning defineerida ära need lisaväärtused, mida Eesti kirik suudab pakkuda näiteks 6. Raamprogrammis kõige enam finantseeritavale prioriteedile «Eluteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervise heaks» koostöös Tallinna ja Tartu teadlastega.
Niisamuti tasub enam uurida RAKi prioriteete ja analüüsida, mida suudame meie parema Eesti jaoks ära teha. Usun, et meie kirikud ja kogudused vajavad natuke innustamist, kuid väikese kodutöö tulemusena leiame me selle erinevaid dokumente uurides kindlasti. Jõudu tööle!
Mõningaid vajalikke linke:
Eesti riiklik arengukava 2003-2006: http://www.fin.ee/index.html?id=3229 
Community R&D Information Service: http://www.cordis.lu/fp6/ 
SA Archimedes: http://www.irc.ee 
Soul for Europe and Dialogue with Religions and Humanisms: http://europa.eu.int/comm/dgs/ policy-advisers/dialogue-religions-humanisms/ 
Jaan Tepp

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)