Kirikuraamatud on veebikeskkonnas

Vastavalt kiriku ja riigiarhiivi vahelisele kokkuleppele digiteeritakse EELK kirikuraamatud ja muu koguduste käsutuses olev perekonnalooline materjal ning muudetakse see kättesaadavaks veebikeskkonnas Saaga.
Tegemist on olulise sammuga kiriku arhivaalide kasutamisel ja kaitsel. Nii mõnegi koguduse valduses on väärtuslikke materjale, mis ei ole olnud seni uurijatele ja huvilistele kättesaadavad.
«Suurepärane, et Saaga kaudu on võimalik perspektiivis juurdepääs kõigile perekonnaloolisi andmeid sisaldavatele EELK vanematele arhivaalidele,» rõõmustab EELK arhivaar Janis Tobreluts.
Nimetatud materjalide jõudmine Saagasse on pikaajaline protsess ja oleneb suuresti ajalooarhiivi võimalustest ja jõudlusest. Säilikud läbivad üksjagu ettevalmistustöid: arhivaalide laenutamine kogudustest, nende puhastamine ja korrastamine ajalooarhiivi säilitusosakonnas, säiliku kirjelduse täpsustamine, mikrofilmimine ja filmide digiteerimine. Seejärel tagastatakse originaalid kogudustele.  
Juba on mikrofilmitud enamik Tartu praostkonna koguduste vanematest raamatutest. Töö on väldanud kaks aastat. Jätkata kavatsetakse Viljandi praostkonnaga.  
Kogu protsessi aluseks on 2006. aastal konsistooriumi ja rahvusarhiivi vahel sõlmitud tähtajatu koostööleping, mille ühe koostöövaldkonnana nähti ette parema juurdepääsu võimaldamist EELK kogudustes olevatele arhivaalidele.
Suurimat kasu saavad sellest kindlasti koduloolased ja oma suguvõsa uurijad. Tobreluts ennustab digiteeritud kirikuraamatutele edu, sest «teatavasti võib kas või ühe kirikuraamatu puudumine jätta perekonnalukku lünga ning mõni fragmentaarselt säilinud raamat aidata uurijat palju edasi».
Teemaga seostub andmekaitse tagamise küsimus. Näiteks mõned juba Saagasse jõudnud kirikuraamatud ulatuvad 20. sajandi esimesest poolest 1950.–1960. aastatesse, seepärast kehtib nendele seadusest tulenevalt juurdepääsupiirang. Uurija saab tutvuda digiteeritud säilikuga vaid uurimissaalis ilma allalaadimisvõimaluseta.
«Ma arvan, et riskid on maandatud ja mingisugust isikuandmete kuritarvitamist ette tulla ei saa,» on Tobreluts veendunud.
Seda kinnitab ka ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna, lisades, et huvi korral 1940. aastast hilisemate materjalide vastu tuleb pöörduda vastava taotlusega aadressil uurimissaal@ra.ee. Iga Saaga kasutaja annab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isikute õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele ja vastutab talle juhuslikult teatavaks saanud delikaatsete andmete kasutamise eest vastavalt kehtivale seadusele.

Liina Raudvassar