Esileht » Uudis » Esileht »

Kirikupea oli Põlvamaal oodatud

04.05.2005 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Peapiiskop Andres Põder oli läinud nädala neljapäeval esimesel piiskoplikul maakonnavisiidil Põlvas maavanem Urmas Klaasi kutsel.


Andres Põder, kes teenis Räpina kogudust aastatel 1983-1990, võttis Põlva maavanema Urmas Klaasi kutse meelsasti vastu.

Peapiiskoppi saatsid kantsler Mati Maanas ja Võru praost Andres Mäevere. Kohtumistel osales Põlva linnapea Tarmo Tamm ja maasekretär Malle Amor. Visiidi käigus külastati Põlva ja Kanepi kogudust ning vestlusringis koos kohalike vaimulike, omavalitsuste juhtide ja gümnaasiumide direktoritega peeti aru religiooniõpetuse võimalikkuse ja vajaduse üle.

Kirikumaade väljaarendamisest

Linnapea Tarmo Tamm on murelik, et keset Põlva linna seisab kasutuna 1,5 ha kogudusele kuuluvat maad, millele aastate eest linna poolt isegi detailplaneering tehti. Samuti näeks linnapea muinsuskaitse all oleva kiriku paremat korrasolekut. Koos koguduse õpetaja Üllar Kase ja juhatuse esimehe Tõnu Maaskiga otsitigi läbirääkimistel võimalusi pühakoja korrashoiuks ja maa mõlemale poolele kasulikult kasutuselevõtuks.

Mati Maanas selgitas pühakodade riikliku programmi toel tehtavaid töid ning edastas konsistooriumi soovituse kogudustel ise aktiivsust üles näidata, et kirikud korda saaksid. Selleks mitte oodata raha süllekukkumist, vaid otsida toetust ka kohalikust omavalitsusest. Kiriku seisukoht tagastatud maade kasutamisel on neile hoonestusõiguse seadmine või partneri leidmine maa-ala väljaehitamisel. Põlva puhul nägi Mati Maanas potentsiaali mõlemas võimaluses.

Linnapea kinnitas, et veel sel aastal teeb linn maa-alale omalt poolt tänavavalgustuse ja koostöös hakatakse läbirääkimisi pidama võimaliku investoriga maa väljaehitamisel. Tarmo Tamm väljendas ka linnavolikogu poliitilist tahet ja valmisolekut kiriku toetamisel. Üllar Kask avaldas selle üle heameelt ja lubas omalt poolt koguduse nõukogu ja juhatusega asju läbi arutades volikogu ette minna konkreetsete ettepanekutega.

Vundament kultuuripärandi mõistmisel

Religiooniõpetusest kõneldes jagas oma positiivseid kogemusi Värska kooli direktor Anna Stepanenkova. Vastuseisu ümarlaual osalenute seas õppeainele polnud, pigem leiti, et religiooniõpetus võiks toetada noore inimese kasvamist. Kurdeti õppekavade koormatuse üle ja avaldati soovi religioonitemaatika sidumist teiste ainetega. Hariduskavade tegemisel soovitati rohkem koostööd Eesti Kirikute Nõukoguga.

Andres Põder sai omalt poolt jagada kogemusi, mis tal on kaasa võtta Pärnust gümnaasiumis filosoofiat õpetades. Ta toonitas: kui me suudame väärtusi luua, lastes pühaduse tunnet kasvata, loome keskkonna, kus inimene oskab mõista ja hinnata elu. Peapiiskop, kes kuus aastat Pärnu linnavolikogu aseesimees oli, oskab hinnata ka kiriku ja kohaliku omavalitsuse koosmeelt, millest mõlemapoolset tulu tõuseb.

Kohalolijad olid priid painest, nagu tuldaks religiooniõpetuse sildi all kooli usupropagandat tegema. Inimesi ei õpetata usklikeks, neid õpetatakse mõistma religioosset temaatikat, mis avarduvas maailmas järjest olulisemaks tõuseb. Mida enam teadmisi, seda tugevamalt võib ennast tunda erinevate kultuuride mõistmisel.

Selge sõnumi edastas auditooriumile maavanem Urmas Klaas, kes nimetas vajadust maakonna hariduses edendada nelja ainevaldkonda: riigikaitse- ja majandusõpetust, õpilasfirmade tegevust, inglise keelt ning religiooniõpetust.

Andres Põder ja Urmas Klaas lugesid mõlemad visiidi kordaläinuks ja tundsid rahulolu läbirääkimiste heast kulgemisest.

Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)