Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikuõpetaja sattus arestimajja

13.08.2008 | | Rubriik: Uudised

4. augustil viidi arestimajja kainenema Mehikoorma koguduse õpetaja Jaak Pärnamägi.
Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla ütles Eesti Kiriku toimetusele, et esmaspäeva, 4. augusti õhtul kümme minutit enne kuut viidi arestimajja kainenema 1959. aastal sündinud Jaak. Nimetatud isik oli pikali maas Ahja alevikus kaupluse ees.
Pressiesindaja sõnul politseil varasemaid teateid samalaadsetest juhtumitest Jaak Pärnamäe kohta ei ole. Pärnamägi teenib Mehikoorma kogudust 2004. aastast, õpetajaks ordineeriti ta 5. juunil 2007.
Jaak Pärnamägi kinnitas juhtunut, kuid ei soostunud seda kommenteerima. Eilseks oli ta kutsutud vestlusele kantsler Urmas Viilma juurde, kes täidab puhkusel viibiva peapiiskopi ülesandeid.
Peapiiskop edastas 10. juulil vaimulikele märgukirja, mis oli ajendatud viimase aja tähelepanekutest ja kantud murest alkoholi liigtarbimise pärast. «Võib-olla tuleks kogu meie kirikul täna rohkem toetada karskusliikumist, kuid esmajoones peame hoidma oma kutsumuse väärikust ja suutlikkust oma ülesannet täita. Olgem siin üksteisele vajalikuks kollegiaalseks eeskujuks ja hingehoidlikuks toeks,» kirjutab peapiiskop.
Rita Puidet

28 Kommentaari artiklile “Kirikuõpetaja sattus arestimajja”

  1. kuningas Henry VII ütles:

    ivopillile
    Kas selline juhtum, kus kirikuõpetaja vedeleb purjus peaga keset küla, ei ole Teie arvates siis tähtis???

    Ei pea olema “Kroonika”, et rääkida asjadest nii nagu nad on.

    Või tahate vene aega väga tagasi, kus ajalehes oli pidevalt
    kirjas ainult see, et meil on kõik hästi; isegi toredasti ja kommunismist on puudu vaid lühikene samm?

    Minu südant tabas mure ja kurbus, kui kuulsin sellest juhtumist ja mõistsin, kui madalale minu kodukirik langenud on. Ei ole nii, et ükskõik, las joovad, hooravad ja varastavad.
    Paremini saab alati ja paranemine peab kusagilt algama.

    Mis siis,et selliseid asju on olnud ka varem. Tubli “Eesti Kirik”, et otsustasite silmakirjatsemise ja “vaikiva olekuga mitte kaasa minna, vaid räägite mis tegelikkuses toimub!

    Muidugi ei huvita kedagi teada saada konkreetse isiku juhtumustest viinapoe ja kodu vahel, vaid mure on ikka pigem kiriku kui meie vaimse kodu seisundi pärast.

    Mina tahan ikka teada mis toimub. Kui ma sellest loen, siis ma saan ise otsustada, mis juhtunust arvan. Kui minu eest asju varjatakse, siis on keegi JUBA OTSUSTANUD minu eest, et olen liiga loll selleks, et juhtunut õigesti mõista.

    Soovin ikka lugeda meie kiriku lehest NII meie muredest, KUI rõõmudest!

  2. ivopill ütles:

    Kas “Eesti Kirik” pürgib nüüd juba päris sopaleheks? Mul on peni paar päeva kadunud, pulmas teine vist, äkki saab sellest ka artiklikese välja võluda?! “Kroonika” loorberid ei anna rahu? Distsiplinaarküsimuste lahendamise süsteem on meil täiesti kirikus olemas ja ka need inimesed, kes otsuseid langetavad ja manitsusi-karistusi jagavad. Ajalehte ja ajakirjanikke selles süsteemis justkui pole.Ei ole sünnis inimeste pahandusi ja eksimusi kirikulehes näägutada. Valikuliselt veel pealegi, sest ka enne on olnud samalaadseid asju – miks siis nüüd Pärnamägi hammaste vahele võeti? Usun, et kirikuvalitsus suudab leida õiglase ja mõistliku lahenduse ja palvetan selle pärast – seda soovitan teha ka lehetegijatel. Praegu aga tõmmatakse avalikkuse ees pahategijale veskikivi kaela enne veel, kui vaimulikud ülemused oma sõna öelnud on. Piinlik lugu.

  3. Eku ütles:

    Natuke imelik lugeda, et inimene võrdsustab oma peni vaimulikuga. Asi pole selles, millal ja kuidas karistatakse, vaid vaimuliku eetikas. Või on tavaline asi, et EELK kirikuõpetajad (preestrid!) vedelevad purjus peaga maas? Miks ei peaks seda lehes kirjutama? Ju teda keegi nägi, ju räägitakse, parem siis juba ausalt tunnistada.

  4. Margot ütles:

    Sellistele juhtumitele ei saa vaadata kergelt ja läbi sõrmede.
    Kirikuõpetajal on väga suur vastutus kogu ühiskonna ees. Kõik, ka mitteusklikud vaatavad nende peale kui Jumala töö tegijatele, kes nad ju sisuliselt on. Kuid Piiblis ON antud õpetakas olemise juhised selgelt.
    1Pt 4:17 Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast; aga kui esmalt meist, missugune lõpp ootab siis neid, kes ei võta kuulda Jumala evangeeliumi?
    Jk 3:1 Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus.
    1.kor.6:19 Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?
    20 Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma
    ihus!

  5. Hea Komme ütles:

    Oleneb, kas vaadata maailma läbi mustade prillide või ilma. Kui prillitatult, siis Põlva maakonnas oleks eelmise kalendriaasta seisuga olnud päris kummastav luterlike vaimulike ring. Praostiks kunagi sõbrad reetnud ja KGB-ga koostööd teinud tegelane, tema alluvateks kohtus vargaks tehtud mehe naine, abielurikkujast mees ja viinakuradile näpu andnud noor vaimulik. Kui ilma prillideta, siis on ometi näha haruldaselt palju jõudvat praosti, superemast head hingehoidjat, selgesõnalist jutlustajat ning püüdlikku väikese koguduse karjast. Kuidas vaatate Teie?

  6. Margot ütles:

    Misugust Jumalat kuulutab karjane, kes on ise deemonite küüsis? Palvetage tema eest, kogudus ja ärge vaadake läbi erivärvi prillide, kui kurat veab teie karjast põrguteele! Koguduse asi on oma karjast aidata ja mitte vaadata pealt, kui see vajub ikka sügavamale ja otsustada ainult tema kaunite jutluste põhjal situatsiooni üle.
    Jak.5:19 Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi,
    20 siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt,
    päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga.

    Teie peate olema valmis vaimseks võitluseks, kui olete tema kogudus!
    Sest:Ef. 6:12-Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid
    meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.

  7. kuningas Henry VII ütles:

    Olen Teiega üldiselt muidugi päri. Igas inimeses on head ja halba ning ma arvan, et me peaks rõhku panema heale. Elu on selleks liiga lühike, et nokitseda vigade täiustamise kallal. Pigemini peaks katsuma midagi MÕISTLIKKU korda saata ning vead sinnapaika jätma.

    Siiski ei ole minu arvates taolise juhtumi puhul õige läbi roosade prillide (või ehk hoopis läbi sõrmede) vaadata.

    Kui vaimuliku ameti kandja vedeleb purjus peaga tänaval, ei ole see juhuslik asi, nagu näiteks kellelegi varba peale astumine. Sellele eelneb ikkagi aastatepikkune hingeline allakäik, mille “vahefinišiks” antud juhtumil arestimaja oli.

    Inimesed eesti kultuurikeskkonnas siiski ootavad MINGIL MÄÄRAL, et kirikuõpetaja vooruse verstapostiks oleks, kas see siis meeldib või mitte. Olles väikeses kohas ametis ja järjekindlalt inimeste ootusi eirata ei ole eriti mõistlik.

    Jah, arusaadav et kirikuõpetajal on mure, mida ta viinaklaasi sisse püüab ära uputada.

    Sel juhul oleks äkki paslik, et peale sellist “huvitavat vahefinišit” inimene mõtleks elu üle järele; otsiks nõu ning abi ja emotsionaalset tuge või mida tahes veel vaja peaks olema.

    Inimene peaks sellises olukorras otsima ja leidma abi, sest kuidas muidu saaks ta raskuste puhul aidata oma koguduseliikmeid? Siis oleks ju nii, et pime juhib teist pimedat august mööda astuma.
    Kui aga ta teab rääkida: “Ma tean küll, mis on rasked ajad elus. Eks minulgi on neid olnud. Ma otsisin ja leidsin abi. Parem elu ja tulevik on ka sinu tarvis võimalik!”; alles siis saame minu arvates rääkida lootuse jagamisest ning rõõmsast sõnumist ehk evangeeliumist.

  8. mati ütles:

    Keegi eelpool kirjutas Jah’i le ….pühakirjas ei keelata kristlasi joomast õlut, veini ega muid alkohoolseid jooke. Alkohol iseenesest ei ole patt, küll aga purjusolek, millest tuleb hoiduda…..Ok. See kommentaar on vist vene õigeusu pastori poolt kirjutatud:) ja loodan et kirjutaja ei pea tulevikus oma punast nina make up-iga varjama. Ok. Õblukese ja hapra teoloogilise eesti usuelu esindajaid jälgitakse! Inimestel on silmad! Tegelikult on Kristuse esindajad kutsutud ju olema maailma valguseks. Või lõõtsutas meie süütult ristilöödud Õnnistegija surmapiinades ilmaasjata? Et teoloogid saaksid hiljem Piibli põhjal õigustada ja mõõta oma ärajoodud alkoholipromille. Inimesed vaatavad, ja nii mõnegi kristlase kohta ütleb Piibel:”Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas!”(Rm.2:24)
    Kui nüüd kristlane arvab et ka tema võib keset päästmatuid paganaid juua ja joosta vabalt kaasa selle maailma lodeva ringitõmblemisega, kustmaalt algab siis vahe?

    Pealegi, kui sinul on meelevald veini ja õlle ja likööri üle piiri pidada, kas ei saa sina, oma arust väärikas kristlane, siiski komistuskiviks sellele, kes ei suuda piiri pidada.
    Nagu on kirjutatud Piiblis:”Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele! Sest kui sind, kellel on tunnetus, näeb ebajumala kojas(paljudele on alkohol iidol) lauas istuvat keegi, eks siis tema sisetunnet, nõrka nagu see on, juhtata ebajumala ohvriliha söömisele(jooma). Siis hukkub ju sinu tunnetuse tõttu nõrk vend, kelle pärast Kristus on surnud. Seepärast, kui söök viib kiusatusse mu venna, siis ma enam kunagi ei söö(ebajumalate ohvri) liha, et ma oma venda ei viiks kiusatusse.”(!Kr.8:10-13)
    Ehk lahtiseletatult. Kui sina kristlane ja võibolla pastor, istud ühte lauda inimestega ja lastega, kes pole kristlased ja kellel puudub tunnetus, siis vaatavad nad ja mõtlevad: “Nu näed sa! Seal istub jumalamees ja viskab kärakat nagu vana mees!” Eriti hea tähelepanuvõime on lastel ! Kas ei ava sa neile kiusatuseust? Kas ei arva nad oma südames> ” No, kui juba kristlane joob, siis pole see joomine mingi patt”, ja sina ja tema ei teagi veel et sellest sai alguse eludraama mis võib mõjutada terveid põlvkondi.

    Seepärast, kui kristlane joob, siis peaks ta teadma kes teda taevast jälgib ja elama nagu ütleb Piibel:”Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud- tehke seda Jumala austamiseks!”(1Kr.10:31)

  9. mati ütles:

    Kas ei kõla see väga tänapäevaselt!
    “Ühel suurel kirikupäeval Tallinnas olime Reitsiga pealt kuulamas, kuidas mõõdeti vabariigi usuelu taset, mõõduks võeti armulaulalkäijate koguduseliikmete arv. Inimesed uskusid õpetust, mille põhjal armulaual saab patud andeks ja armust usu läbi õndsaks, – elada aga võib, kuidas keegi tahab ja rahakott kannatab. Isegi kõik kiriklikud perekondlikud tähtpäevad- pulmad, ristimised, leerid ja matused, olid muutunud suurteks jooma-ja tantsutrallideks. Need aga, kes seda kõike hukka mõistsid, tembeldati lahkusulisteks.” Kirjutas 1925 aastal Aleksander Tikenberg.

    Huvitav millisena näeks ta tänast eesti usu ja veinikokteili? Piibel ütles siis ja ütleb ka täna eesti kirikubossudele kes viskasid oma kirikutest välja Jumala prohveti:”Su preestrid tarvitavad vägivalda mu Seaduse kallal ja teotavad mu pühi asju; nad ei tee vahet püha ja ebapüha vahel, ei õpeta roojase ja puhta vahet; Hz.22:26..preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased veinist, tuiguvad vägijoogist,eksivad nägemuses,kõiguvad otsuses. Sest kõik lauad on täis okset ja rooja,puhasst paika ei olegi”.Js.28:7-8″ Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik. Ja mu rahva vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes”Rahu,rahu !”kuigi rahu ei ole. Kas nad häbenevad et nad on teinud jäledust? Ei,nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistusajal nad komistavad,ütleb Issand.”
    (Jr.6:13-15)

  10. Anonüümne ütles:

    …eelkõige Jaak Pärnamäele, sest kui hing vaevas, ei ole kedagi kõrval, kellele muret kurta. Auväärt kirikhärradel, praostitel ja muudel tähtsatel kirikutegelastel on alati kiire ja peale manitsuste ei ole nad suutelised enamaks. Jääb üle pudel võtta ja ustavale sõbrale kurta. Ja manitsejate hulgas on nii mõnigi salajoodik, kes kardinate taga klaasi tõstab ja oma peret türanniseerib, ning kirikulehes kutsub üles võitlusesse kõrge eetika ja ridade puhtuse eest. Ei ole meie kõrval enam selliseid isalikke hingehoidjaid, nagu Elmar Salumaa või Ago Viljari. On õndsusasutuse ametnikud ja moonakad, kes oma paiseid oskavad uhke rüüga katta. Aga tuleb neid mõista, ka varjamine ja silmakirjatsemine on raske töö, mis tervist laostab veel rängemalt, kui viin. Tulgu Jumal meile appi!

  11. kuningas Henry VII ütles:

    “Ei ole meie kõrval enam selliseid isalikke hingehoidjaid, nagu Elmar Salumaa või Ago Viljari.”

    Olete Te tõepoolest hoolega otsinud? Või on nii, et kui praostkonna sinodil ei näe, siis järelikult ei ole terves ilmas olemas?

  12. Anonüümne ütles:

    Kas inimene tahab ka väljaspool kommentaariumi keegi olla, või ongi tema elutöö suurim väljendus oma nime all postitatud tujud, millele kõik muu allutatakse.

  13. Meelis ütles:

    Nõudmised vaimulikule on ikka väga suured. Tähelepanu ja pinge tohutu. Paljudes euroopa riikides võib vaimulik rahulikult kohalikus baaris mõne õlle võtta. Meil aga peab olema selge pühak. Samas pakkumine(tasustus, ergutused, tuleviku kindlustus – kui kunagi pensioni eas pastoraadist välja tõstetakse) vaimulikule koguduse poolt on olematu. Vaimulikule muidugi võib südamele koputada – ega sa ju seda tööd tee kasu pärast, aga pere vajab samas toitmist ja lapsed koolitamist. Nii vast vahel ei peagi vastu ning tekib käegalöömine.

  14. endine pagan ütles:

    Armulauaveinil võtab Jeesus selle mürgi ära,aga muidu alkohol, ka õlu teeb mehe nörgaks,lolliks, rahakotti tühjaks,paneb värisama ja kõige lõpuks tuleb veel püksi ka.

  15. Enn Auksmann ütles:

    Nii et kommentaariumis pillume “kirikhärrade, praostide ja muude tähtsate kirikutegelaste” pihta soppa, väljaspool kommentaariumi aga määrime neile mett mokale?

    Tegelikult on mul auväärt anonüümsele hoopis küsimus: kui kõik teised on ebapädevad ja neil pole õnnetute ametivendade toetamiseks aega, tahtmist või oskusi, siis kes keelab Sinul seda teha?

    Kus Sina olid, kui ametivend Jaak, kes on, muide, väga tore ja armas inimene, pidi pudeli järele haarama?

    Nii kerge on süüdistada teisi tegematajätmises ja inimlikkuse puudumises – unustades, et ka nemad on inimesed. Jah, usu või ära usu, ka “auväärt kirikhärrad, praostid ja muud tähtsad kirikutegelased” on inimesed … Ja niipalju kui mina oma kolleege kogudusevaimulikke tunnen, on nad kõik väga pühendunud ja südamega asja juures. Anonüümselt kõigile pori kaela kallata … – jah, seda teeb vist tõesti see, kes peamiseks püüdluseks elus on “ise keegi olla”.

  16. Anonüümne ütles:

    Auksmanniga nõus, kui keegi peaks kedagi poriga üle valama, aga kui mõni kirikhärra end ise poriga üle valab, kas siis ka ei tohi selle suhtes meelt avaldada? Kui pastor tirib noore tüdruku põõsasse või on joodik, kas siis tuleb ainult kinnitada kui tore on too tegelane väljaspool seda kui ta pattu teeb? Ja nõukogude aeg meil ka enam ei ole kus vabrikus joodiktööline komsomolikomitee ette kutsuti ja käendusele võeti. Kirikuõpetaja peamine kapital on tema moraalsus ja kui seda ei ole, siis kõigele muule toredusele vaatamata ta lihtsalt ei sobi ametisse.

    Anonüümne kommentaar on hääl rahva hulgast, unistus tahta midagi paremat, kui praegu on, nimeline kriitika on isiklik rünnak, mis juhib asjast enesest tähelepanu kõrvale. Teisalt kui lugeda neid anonüümseid kommentaare tähelepanelikumalt, siis väga sageli ütlevad need asja palju täpsemalt ära kui artikli autor seda suutis, või täidavad muidu lüngad ära.

  17. Enn Auksmann ütles:

    “Anonüümne kommentaar on hääl rahva hulgast, unistus tahta midagi paremat, kui praegu on, nimeline kriitika on isiklik rünnak, mis juhib asjast enesest tähelepanu kõrvale.”

    Lisaks sellele kirikuõpetajale, kes “ennast ise poriga üle valas” on anonüümse kommentaariga antud pihta (anonüümselt) kogu vaimulikkonnale, kes justnagu ei ole oma ülesannete ja kutsumuse kõrgusel ning on oma ametivenna eksimuses süüdi. Taolises kriitikas on raske midagi õilsat leida. Kui Anonüümsel on mõnele konkreetsele “kirikhärrale, praostile või kõrgele kirikutegelasele” midagi ette heita, kas ei oleks siis kristlikum temaga isiklikult ühendust võtta ja teda manitseda või talle oma murest kõnelda?

  18. kuningas Henry VII ütles:

    Saan aru, et anonüümne kommentaar järgmise sisuga kõlab küllaltki teravalt:

    “Auväärt kirikhärradel, praostitel ja muudel tähtsatel kirikutegelastel on alati kiire ja peale manitsuste ei ole nad suutelised enamaks.”

    Ka mulle tundub see äärmuslikuna ja ehk isegi riskantse üldistusena.
    Teiset küljest, kui Teie arvates on selline süüdistus alusetu, siis kuidas ikkagi ON võimalik, et loeme lehest sellisest tõsielulisest sündmusest, kui et kirikhärra vedeleb purjuspäi külaplatsil ja viiakse takkaotsa arestimajja?

    Kus selle mehe sõbrad ja härra praost olid?

    Mina elan varsti pea 10 aastat maakohas ja pole kuulnud, et meie vallas oleks ühegi politseiniku, päästeametniku, pedagoogi või mõne muu lugupeetava inimesega sarnane asi aset leidnud.

    Kas siis saab öelda, et selline juhtum on tavaline?

    Kuidas ülejäänud struktuurid oma inimeste eest hoolt kanda suudavad ja meie ei suuda? Kas neis struktuurides pole mitte samuti puudulikud ülemad ametis; kõigi oma puudustega tükkis?

    Ma OLEN VEENDUNUD, et meie praostid teevad VÄGA tublit tööd väikese palga eest. Samuti arvan ma, et kui taoline juhtum meile nüüd vastu vaatab, siis peaks ometi sellest mõned õpetlikud järeldused tegema.

  19. Anonüümne ütles:

    lõpeb rääkimine “temaga” ja algab rääkimine “temast” – kehtib igaühe kohta, kellel õigust alati üle jääb.

  20. T.T.Wilu (Itaalia) ütles:

    Kommentaar kustutatud.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)