Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikumuusikutel on käed tööd täis

05.04.2019 | | Rubriik: Uudised
KMLi_koosolek_märts2019_TiiuPikkur

Koosolek kuulab Tuuliki Jürjo aruannet. Tiiu Pikkur

EELK Kirikumuusika Liidu üldkoosolekul 18. märtsil räägiti liidu tegevusest ja valiti uus juhatus. Juhatuse esimehena jätkab Tuuliki Jürjo.

Konsistooriumi saali kogunenud kirikumuusikuid tervitas kirikuvalitsuse poolt assessor Marko Tiitus, kes märkis, et kirikumuusika liit on ikka ja alati konsistooriumi hea partner olnud.
Liidu 2019. aasta tegevusaruande esitas juhatuse esimees Tuuliki Jürjo. Ta tõstis esile mõned eriti õnnestunud ettevõtmised. Et paljudes muusikakoolides on digiorelid, Viljandis ka päris- e vileorel, siis sai võimalikuks teha sarja „Orelikontserdid koolides“. Edukas oli ka oktoobris Tartus peetud lauluraamatu- ja kirikumuusikute konverents.
Möödunud aastal sai kirikumuusika liit 25aastaseks, sel puhul andis organistide-koorijuhtide segakoor KOSK Tallinna toomkirikus suurepärase kontserdi. Muidugi tuleb märkida aktiivset kontserttegevust.

Kõlagu laul
Majandustegevus sai kiitva hinnangu revisjonikomisjoni nimel sõna võtnud Kahro Kivilo sõnades: „Au ja kiitus KMLi juhatusele ja raamatupidamisele!“ Korrektse raamatupidamistöö eest hoolitseb Mari-Liis Pärnoja.
Käesoleva aasta sündmustest märkigem kirikumuusikute konverentsi Viimsis ja segakoori KOSK kontserdireisi Iisraeli – mõlemad oktoobris. Jätkuvad kontserdisarjad „Mu süda, ärka üles“ ja koolide orelikontserdid, osalemine lauluraamatukomisjoni töös jpm.
2020. aasta vaimulik laulupidu peetakse 3.–5. juulil Viljandis, sellekohast infot jagas EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA juhatuse esimees Piret Aidulo. Registreerunud on 100 koori. Esinevad sega-, nais-, mudilas- ja lastekoorid ning pasunakoorid. Peamiselt kõlab eesti muusika. Noodid saavad valmis varsti!

Mahukas lauluraamat
EELK lauluraamatukomisjoni esimees Marko Tiitus ütles, et uue lauluraamatu koostamiseks on käimas põhjalikud eeltööd. Kunagi varem ei ole lauluraamatu ettevalmistamisse kaasatud nii suurt hulka inimesi. Korraldati ulatuslik küsitlus, kus kokku osales 361 inimest.
Tiitus tõi välja peamised rõhuasetused, millega lauluraamatu koostajail tuleb arvestada. Uus lauluraamat peaks olema muusikastiilide poolest oluliselt mitmekesisem kui praegune.
Tähtsaks peetakse luterlike tuumiklaulude renessanssi e 16.–18. saj loodud luterlike laulude kullafondi esindatust. Oluline on koraalide rütmiseerimine, vaimulike rahvaviiside e rahvakoraalide oluliselt suurem esindatus, tekstide mõistetavus, lauluraamatu seotus pühakirjaga. „Kõik laulud peavad kandma endas kuulutust Jeesusest Kristusest,“ rõhutas komisjoni esimees. Lauluraamatu mahuks planeeritakse ca 1500 lk ja see võiks sisaldada 900 laulu.
Marko Tiitus kutsus kirikumuusikuid arutlema lauluraamatu sisu üle ja tegema ettepanekuid ning esitama konkreetseid laule, mida võiks lisada.

Noori vähe
Pille Metsson andis ülevaate organistide hulgas tehtud küsitlusest, kus 160 organistist vastas 88. Suur enamik EELK organiste on naised vanuses 50–59, kelle põhitöökoht ei ole kirikus, paljud on pensionärid.
See tähendab, et järelkasv on probleemiks. Sissetulekud ja töötingimused on väga erinevad, paljud teevad seda vabatahtliku tööna. Kurdetakse külma kiriku ja sellest tingitud halveneva tervise üle. Kiitust väärivad kõik need, kes ikka vapralt oreli taga toimetavad, olgu nad siis organistid või orelimängijad ehk kas kasutavad ka pedaale või ainult manuaali.
Tiiu Pikkur

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)