Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kirikumuusikutel on head võimalused õppimiseks

22.06.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Harjutamine teeb meistriks – seda vana tõde tasub ikka üle korrata.

Hea muusik peab palju harjutama, ütlevad ühest suust kolm tublit naist – Tiia Tenno, Kadri Ploompuu ja Marika Kahar, kes Usuteaduse Instituudis kirikumuusikuid koolitavad. Õppida ei ole kunagi hilja ja enesetäiendamine kuulub lahutamatult kirikumuusikutegi juurde.

Töö kõrvalt õppima

Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakond pakub õppimisvõimalust neile, kes töötavad kiriku juures, juhendavad ansamblit või koori, mängivad orelit, ent samas ei ole neil võimalik kõrgkooli õppima minna. Kindlasti on neid, kes soovivad koorijuhtimise või orelimängu tehnikat täiendada.

Osakonnajuhataja Tiia Tenno mõistab, et sageli on üsna raske igapäevatööd ühendada mitmepäevaste õppesessioonidega kord kuus. «Hea tahtmise juures on see siiski võimalik. Praegusedki kuus õpilast on kõik koguduste juures ametis,» ütleb ta.

Õppima pääsemiseks peab olema keskharidus. «Me eeldame, et noodilugemisoskus on olemas, kus see omandatud on, pole tähtis. On lastemuusikakooli lõpetanuid, mõnel on see pooleli jäänud, mõni on eratunde võtnud. Kui aga muusikalise kõrgharidusega inimene soovib end täiendada, siis on temagi teretulnud,» selgitab Tenno.

Palju individuaaltunde

Õpitakse kaheaastasel D- ja C-kursusel, igal õppeaastal on 10 sessiooni, mis kestavad kolm-neli päeva. Kes soovib, võib alustada üheaastase ettevalmistuskursusega. Kursuse lõpetaja saab kirikumuusika liidu kaudu taotleda vastava kutsekategooria. Kirikumuusikuna saab töötada mõlema taseme lõpetanu, kuid kahtlemata on kvalifikatsioonis vahe olenevalt sellest, kas ollakse õppinud kaks või neli aastat.

Osakonnajuhataja assistendi Kadri Ploompuu sõnul on tähtsaimad ained individuaaltundidena orelimäng, liturgiline orelimäng, koorijuhtimine, hääleseade ja klaver. Rühmatunnid on solfedžos, harmoonias, muusikateoreetilistes ja teoloogilistes ainetes. Praktilisi kogemusi saadakse laulus, klaverisaates ja kooriklassi töös.

«Õppetöös on suur rõhk individuaaltundidel, mis tegelikult on päris suur luksus ja maksab palju. Tänu Põhja-Elbe kiriku, Saksa kirikukooride ühenduse ja Saksa kirikumuusikaliidu rahalisele toetusele ongi meie programmis palju individuaaltunde,» räägib Tiia Tenno ja lisab, et 6500kroonine õppemaks aastas ei peaks siiski kedagi ära kohutama või õppimismõtteid maha matma panema. Enamiku õpilaste eest tasuvad selle maksu kogudused või praostkonnad. Kui juhtubki nii, et asi tundub rahapuudusel katki jäävat, tasub ikka üritada, ka kirikumuusika osakond aitab stipendiume otsida.

Kogenud õppejõudude käe all

Koorijuhtimise õppejõu Marika Kahari arvates võiks õpilasi palju rohkem olla. «Ega meie maakirikute olukord ju hea ole. Sageli on nii, et need, kes on juba õppinud midagi, ei tule end enam täiendama. Tihti ei pea seda ka koguduse õpetajad vajalikuks. Kiriku mainele on see suhtumine muidugi negatiivne.»

Õppejõududena töötavad osakonnas suurte kogemustega kirikumuusikud. Lisaks kolmele vestluskaaslasele veel Ene Salumäe, Marje Tralla, Piret Aidulo, Jaanus Torrim, Olev Kents, Hille Poroson, Kristel Aer.

Ehkki sisseastumiskatseteni on aega – need toimuvad 23. augustil –, tasub juba praegu mõelda sellele õppimisvõimalusele, mis oma paindliku programmiga püüab arvestada õpilaste võimalustega. Tiia Tenno rõhutab lõpetuseks, et vastuvõtukatsetel pööratakse suurt tähelepanu inimese huvile ja oma töösse pühendumisele. «Bachi koraale ei pea kohe oskama mängida, kuid huvi oma töö kvaliteeti tõsta peab olema.»

Täpsema info saamiseks tasub kirjutada ja küsida aadressil ui.kirikumuusika@eelk.ee ja vaadata ka kodulehte www.eelk.ee/ui/kirikumuusika.

Tiiu Pikkur

 

 

• Hümnoloogia on kirikulaulu kõige erinevamatest aspektidest käsitlev õpetus, mis ühendab mitmeid valdkondi – teoloogia, keele- ja kirjandusteadus, muusikateadus – ning seob kirikulaulu praktikale pühendunud inimesi.

• Eesti Hümnoloogia Selts (EHS) on asutatud 30. novembril 2001, seltsi eesmärgiks on kokku tuua kirikulaulu praktikast, teooriast ja ajaloost huvitatud inimesi Eestis. Selts tegutseb konverentside, õppepäevade või muus vormis ja annab välja hümnoloogiateemaliste artiklite kogumikke (2002, 2003 ja 2004), soodustades kirikulaulu teaduslikku uurimist.

• EHS liikmeks võib olla igaüks, kes on huvitatud kirikulaulust. Viieliikmeline juhatus koordineerib seltsi tegevust, vahendab liikmetele informatsiooni ning on seltsi korraldatavate ettevõtmiste toimkonnaks. Juhatusse kuuluvad Toomas Siitan (esimees), Elke Unt, Siret Rutiku, Ene Salumäe ja Gustav Piir.

• EHS on Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu (Internationale Arbeits-gemeinschaft für Hymnologie, IAH) kollektiivliige. IAH rajati 1959. aastal ühe väljapaistvama kirikulaulu-uurija Konrad Amelni initsiatiivil. Algselt oli see teadlaste rühmitus, mis pühendas end peamiselt kirikulaulu ajaloole. Ühingul on üle 300 liikme 32 maalt, lisaks 15 kollektiivliiget. Kõige arvukamalt on esindatud Kesk- ja Põhja-Euroopa, eriti Saksamaa ja Skandinaavia, liikmeid on aga ka Lõuna-Aafrika Vabariigist (4), Jaapanist (3), Taiwanist (1) ja Tansaaniast (1). Suheldakse saksa ja inglise keeles. 2005. aastal pidas ühing kongressi Tartus, teemaks «Mõnikord tunneme Jumala tahet. Kirikulaul Euroopa pluralistlikes ühiskondades».

• Sellel aastal toimub IAH konverents Norras Trondheimis, teemaks «Kirikulaulu renessanss».

Eesti Hümnoloogia Seltsi kontaktandmed: Pühavaimu 6, 10123 Tallinn, Eesti, e-post: info@hymnos.ee, www.hymnos.ee. Konto nr 10220023552017 (Eesti Ühispank).

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? (Mi 6:8)